Lalsi kirik päästetakse hävingust vabatahtlike abiga


Lalsi kirik päästetakse hävingust vabatahtlike abiga
Foto: Lalsi-Lätkalu külaselts/Facebook

Madal laulev preestri hääl kumisemas, viirukiusuits kesk hämarat ruumi valgustavate küünalde valgust, preestrirüü ja kirikutekstiilide sädelevad tikandid, suured kandelaabrid ja örnalt vöbisevad palveküünlad

Niiskusest kooruva värviga mitme uksega püha ikonostaazisein ja seinal vanast puukirikust toodud ja tuhmunud vana ikonostaasi maalid, kõrgelt lae alt tulevad valguskiired hajumas õhus lendlevates tolmuoskestes.

Käputäis kirikulisi, teenistuse ajal mööda paksu kiviseina alla ladisev vihmavesi, katuseaugud, mille läbijooks on aastate jooksul toonud alla ruutmeetrites laevõlvi, kõrguses paistavad rippumas mädanenud palgijupid võlvikonstruktsioonist, osalt allavarisenud ja osalt kummuv seinakrohv oma paratamatult saabuvat hävingut oodates. Ja kõige selle keskel inimesed, teenistuse keskel keset kirikut tekkinud veelombist ettevaatlikul ümber astumas armulauale. Saja aastaga on iga saja koguduseliikme kohta alles jäänud üks, kunagise 2600 asemel on täna koguduses 26 inimest.

Võiks arvata, et eelnev on kirjeldus mõnest Tarkovski filmist, natuke painajalik paratamatu aja kadu kuskil kaugel Siberi kolkas. Kuid siiski on see reaalsus tänapäeva Eestist, mitte kaugel suurtest linnadest, aga ometi pilt ühest väiksest, aja survele veel vaevu vastu pidanud maakirikust Viljandimaal, endises Kolga-Jaani, praeguses Viljandi vallas Lalsi külas.

Seotud lood:

Lalsi Püha Nikolause koguduse vanem Marta Suigusaar on enda sõnul vihma läbi laskvat kiriku katust pidanud vaatama juba pea 30 aastat. Ja kulutanud selle murega tulutult ametnike uksi. "Aga ka raskel ajal ühtegi päeva see kirik kinni olnud ei ole, kõik need rasked ajad on töötanud," kinnitab Suigusaar pidades ühtviisi silmas nii loodusjõudude kui nõukogude korra aegset negatiivset paratamatust.

Sellises, üsna lootusetus, avariiohtlikus seisus oli 1870. aastatel ehitatud EAÕK Lalsi Püha Nikolause kiriku hoone veel aastapäevad tagasi. Resssurssi hävingu peatamiseks ei olnud ei kogudusel, riigil ega omavalitsusel. Eks mingis ulatuses vöikski sellega leppida, et arhitektuuri loomulik osa on ka aeg, millal ta läheb kasutusest välja, muutub varemeteks. Ainult, et kui toimiva sakraalhoone häving toimub köigi silme all, ei ole see midagi meeldivat.

Vana kiriku uus algus

Lalsi kirikul läks siiski õnneks. Ta jäi silma MTÜ Vanaajamaja eestvedajale Andres Uusile, kes võttis nõuks anda oma panus hoone päästmiseks. Rahvusvahelise seltskonnaga, vabatahtliku tööga panustavate puuseppadega on Uus ja MTÜ Vanaajamaja (VAM) varem püstitanud Rannapungerja jõele Lemmaku külla autodega ületatava katusega puitsilla ja päästnud kokkukukkumisest Vastseliina kandis männimetsade rüppe peitunud idüllilise Puutli puukiriku, lisaks teinud palju muud eesti vanema puitarhitektuuri heaks.

Põlvamaal Mooste mõisakompleksi renoveeritud kuivatihoones äsja avatud Vanaajamaja Koolituskeskuse püsinäitus seob iga puitehitaja tähelepanu pikalt ja praktilised palkehituse koolitused täituvad ruttu. Lalsi õigeusukiriku sarnaste kogukonnaprojektide valikul vaadatakse Uusi sõnul, et oleks vana ja väärikas hoone, millel enam muidu lootust ei oleks, ja hoone säilimisest oleks huvitatud kohalik kogukond.

"Eks me kõik otsi oma teed, kes leiab selle reisides, kes spordis, kes napsi võtmises, kes vanu hooneid taastades," mõtiskleb Uus. "Loodame, et need hooned, mida oleme päästma asunud, pakuvad järgmisteks aastakümneteks mõnelegi meist hinge- ja vaimukosutust."

Foto: Lalsi-Lätkalu külaselts/Facebook

Igatahes võib öelda, et võimsate maakivist müüridega, peakupli ümber veel neli väiksemat torni, lisaks kellatorn - katusetasapinnalt vaadates nagu vaheldusrikas mägimaastik - Lalsi kirik ärkas vabatahtlike ja annetajate tööga möödunud suvel justkui uuele elule. Ja annetajaid oli vabatahtlike töötundidest, ühe talumehe antud poole sea ja teise kartuli-porgandi kotini, rääkimata RMK poolt toetuseks antud palgikoormast ehitusmaterjali jaoks.

Mida annetajad vastu saavad? "Meeskonna juhtkond on väga professionaalne. Saan siit väga olulist enda jaoks teada," võtab kogemuse kokku vabatahtlik Martin Raat. "Aga teisalt on see võimalus panustada kogukonna ja üldisema atmosfääri jaoks."

See kõik annab lootust, et ehitismälestisena juba aastakümneid riikliku kaitse all ning ülemöödunud sügisest kunstimälestisena kaitse alla võetud ikonostaasi ja aujärjetaguse maaliga kirik jääb oma kohale alles ka järgmisteks aastakümneteks.

"Ehkki Kolga-Jaani Püha Nikolause kiriku sisustus on 1870. aastate küllaltki tüüpiline lahendus, on see tänapäevaks muutunud harulduseks," toob kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõunik Liina Jänes esile terviklahendusena säilinud sisustuse erilisuse.

Usuvahetusliikumise kauge kaja

Loe veel

Laiemalt kõneleb Lalsi kirik üsna teada lugu 19. sajandi teises pooles aset leidnud kirikuvahetusliikumisest, kui Eesti muutus religioosselt mitmekesisemaks ja mitmel pool maapiirkondades hakkasid kerkima õigeusu kirikud. Rahvast oli piirkonnas palju. Talude kõrval oli siinseks majanduslikuks veduriks juba 18. sajandi lõpus asutatud Rõika- Meleski klaasitööstus.

"Läinud sajandi 30ndate aastate Lalsi oli "üks õnnis kirikuküla"," meenutab Lalsis oma lapsevõlve veetnud isa Vello Salo oma mälestusteraamatus. Seal oli koolimaja, õigeusu kirik, seltsimaja, sepikoda, tisler, tuuleveski, kaks kauplust.

Punastest tellistest tühja Lalsi koolimaja uksed laperdavad juba aastaid tuule käes. Kui toetajate abiga õnnestub kiriku pea 150 aastat püsinud katus uue vastu vahetada, siis on lootust, et vähemalt mitmele järeltulevale põlvele jääb see hoone püsima.
"Elu on õpetanud, et saamisrõõm kipub olema lühem, kui andmisrõõm," tõdeb Andres Uus. Tänavustel restaureerimistalgutel juuni alguses võetakse Uusi juhtimisel ette kiriku peakuppel ehk nelitise katuse vahetus, suurem rõhk on puidutöödel ja katuse puitkonstruktsioonide parandamisel.

Köiki, kelle esivanemad on olnud seotud Lalsi kirikuga vöi kes soovivad Lalsi Püha Nikolause kiriku taastamist toetada saavad seda teha:

Saaja: MTÜ Vanaajamaja
SEB a/a EE491010220119501011
Selgitus: Lalsi kirik

2017. AASTAL LALSIS TOIMUNUD MTÜ VANAAJAMAJA RAHVUSVAHELISTEL VABATAHTLIKE RESTAUREERIMISTALGUTEL TEHTUD TÖÖD:
  • Ehitati kellatorni katuse taastamiseks tellingud kellatorni ümber ja sisse.
  • Korrastati kellatorni välislaudis.
  • Ehitati kolmekordsed tellingud nelitise (peatorni aluse) laeni, võeti lahti ja asendati kahjustunud nelitise lage.
  • Alustati katusekonstruktsiooni puitosade vahetamisega.
  • Vuugiti maakivist sokliosa, taastati lagunenud sokli ja katuse karniis.
  • Võeti lahti ja pandi uuesti kokku peaukse esine kivitrepp.
  • Kaeti avariilised katuselekked.
  • KOKKU panustati 22 vabatahtliku poolt u 1 000 töötundi.
  • Peale restaureerimistalguid jätkusid spetsialistide meeskondadega tööd katuse karniisi parandamisel, kellatorni katusepleki vahetusel ja soklitööde lõpetamisel.
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare