Laste poevarguste lained on tihti seotud kontrolltööde ja eksamitega
"Võib täheldada, et vargused suurenevad pärast kontrolltöid või eksameid," sõnas alaealistega tegelev Jõhvi politseiosakonna komissar Svetlana Safronova Põhjarannikule. Ent tihti on poevargusega vahele jäänud lapse käitumises põhiroll hoopis kodusel olustikul. "Näiteks lähevad väga tihti vargile lapsed, keda kodus pekstakse," ütles ta.
Jõhvi gümnaasiumi psühholoog Ene Jõemägi ütles, et poodidest varastamine on laste üks peamisi stressi maandamise mooduseid. "Minu praktikas on olnud üsna mitu juhtumit, kus laps läheb ja võtab poest ning ei oska ise hiljem seletada, miks ta seda tegi," lisas ta.
Tihtipeale varastavad lapsed asju, milleta nad saaks ka ilma hakkama, näiteks näts või muud maiustused.
Enamik lapspoevarastest on alla 13 aasta vanused, mis tähendab, et neid ei ähvarda korduval vahelejäämisel kriminaalkaristus. Küll aga võidakse laps lisaks tõsisele vestlusele politseiga suunata alaealiste asjade komisjoni, kus eri spetsialistid püüavad jõuda lapse sellise käitumise põhjusteni.
"Suhtume igasse juhtumisse väga tõsiselt, sest näiliselt tühise nätsuvarguse taga võib olla näiteks perevägivald," sõnas Svetlana Safronova.
