Lasteaedadest kaob liikumisõpetaja
Tartu Helika lasteaia õppealajuhataja ja liikumisõpetaja Tiina Kivisalu, kes on ühtlasi Tartu linna ja maakonna lasteaedade liikumisõpetajate aineühenduse juht, on veendunud, et liikumistunde peab läbi viima professionaalne liikumisõpetaja, kes teab, millisel arenguetapil lapsele üht või teist oskust õpetada, ning oskab seda teha õigesti, kirjutab Õpetajate Leht.
„Tasub teada, et motoorika areng saab alguse looteeas ning on närvisüsteemi, luustiku, lihaste ja meeleelundite arengu alus. Teisisõnu, liikumine ongi lapse arengu eeltingimus,” rõhutab Tiina Kivisalu. „Lapse liigutuste normaalne areng toetub seitsmele põhitegevusele. Need on kõndimine, jooksmine, hüppamine, ronimine, tõstmine, rippumine ja viskamine. Need oskused arenevad välja teise ja seitsmenda eluaasta vahel ning lapsel peab olema võimalus neid iga päev teha. See, et meie lasteaedades on ametis eriharidusega liikumisõpetajad, kes lapsi sõimerühmast kuni kooliminekuni eesmärgipäraselt arendavad, on meie lasteaiasüsteemi suur eelis, mida peaksime oskama hoida.”
RÜHI- JA TASAKAALUHARJUTUSED
Et tavalasteaias füsioterapeuti pole, on liikumisõpetaja see, kes lastega igapäevaselt jala-, kõhu- ja seljalihaseid tugevdavaid harjutusi teeb. „Paljudel lastel on lampjalgsus ja lihaste ala- või ületoonus, mis võib põhjustada vale kõnnimustrit ja rühivigu,” tõdeb Tiina Kivisalu. „Kui seda kahe-kolmeaastase puhul märgata, on luustikku ja lihaseid kergem mõjutada. Igas rühmas on ka arengulise erivajadusega lapsi, kellega tuleb individuaalselt harjutusi teha ning kelle jaoks liikumine on äärmiselt tähtis. Olen tähele pannud, et paljudel logopeedi abi vajavatel lastel on tasakaaluprobleeme. See on ka teaduslikult tõestatud, et tasakaalutunne ja kõne areng on seotud. Olen vanematel soovitanud harjutada lapsega tasakaalu lasteaia õues poomil ja kivide peal kõndides, jalg- või tõukerattaga sõites ning kas või koduteel üle porilompide hüpates. Parim viis innustada last liikuma on teha seda temaga koos. Mida vähem autoga sõita ja rohkem sportida, seda parem.”
Tiina Kivisalu sõnul näitavad Eurofiti testid, mille abil ta laste kehalist võimekust testib, et aastatega on vähenenud mitte niivõrd laste vastupidavus kui käeline tugevus. „Kui minu õpetajatöö algusaastatel suutis enamik lastest rippuda 15 sekundit ja rohkem, siis nüüd suudab seda 20 lapsest paar-kolm. Seepärast olen palunud nii rühmaõpetajatel kui ka emadel-isadel lastega kätelihaseid tugevdavaid harjutusi teha.”
LIIKUMISÕPETAJA TÖÖ ON TÄHTIS
Et Eesti süsteem on hea, näitab võrdlus Taani, Rootsi ja Soome lasteaedadega, kus eraldi liikumisõpetajat ei ole ning liikumistegevusi viivad läbi rühmaõpetajad, kes panevad põhirõhu mängule. „Rootsis ja Soomes olid rühmades turnimisvahendid, Taanis nägin pallimerd ja muud sellist, nagu oleme harjunud nägema mängutubades. Käiakse ka lastega matkamas, aga sihipärast arendavat tegevust ei ole,” meenutab Tiina Kivisalu. „Meie suur eelis ongi see, et meil on õppekava, mille alusel teeme lasteaias neli-viis aastat, lapse kõige vastuvõtlikumal ajal, sihipärast tööd. Meie liikumisõpetajad on professionaalsed ja hästi koolitatud, oleme ainesektsiooniga korraldanud koolitusi ja kutsunud kogemusi jagama oma ala spetsialiste – jäätantsija Kristjan Rand käis rääkimas uisutamisest, murdmaasuusataja Vahur Teppan suusatamisest, pidevalt korraldame väljasõite üle Eesti tublide liikumisõpetajate juurde. Kõik meie välismaa kolleegid leiavad, et see on väärtus, mida tasub hoida.”
Tiina Kivisalu sõnul on praegu Tartu linna ja maakonna lasteaedades liikumisõpetajad veel õnneks ametis. Kuigi paljude õpetajate töökoormus on väga väike, mistõttu tuleb töötada mitmes lasteaias korraga, on kõik kohad täidetud. Kui peaks juhtuma, et omavalitsused hakkavad raha kokkuhoiu eesmärgil liikumisõpetajatest loobuma, oleks see tema sõnul karuteene laste arengule ja tervisele. „Lisaks tekib küsimus, kes hakkab sel juhul läbi viima selliseid suuri projekte nagu Tartu laste liikumispidu ja Tartumaa spordipäevad, mida just liikumisõpetajad korraldavad. Need jääksid ära, sest poleks inimesi, kes lapsi ette valmistavad ja juhendavad. Loodan väga, et omavalitsusjuhtidel ja lasteaiadirektoritel jätkub arukust mõistmaks, et liikumisõpetajat on lasteaeda vaja.”
