Lastekaitseliit muretseb lapstööjõu kurnamise pärast
Eesti Aiandusliidu esindajad on koos Riigikogu maaelukomisjoni esimehe Ivari Padariga teinud tervishoiu- ja tööministrile ettepaneku vaadata üle alaealiste töötamist reguleeriv seadusandlus ja kaaluda järgmisi muudatusi: 1) Alaealise palkamisel vabastada ettevõtja osaliselt või täielikult tema eest sotsiaalmaksu tasumisest; 2) Kaotada 7-14- aastase alaealise palkamisel tööinspektorilt nõusoleku küsimise nõue; 3) loobuda piirangust, et põhikooli lõpetanud noor ei tohi koolivaheajal töötada rohkem kui pool koolivaheaja kestusest ja ta peaks saama võimaluse töötada täistööajaga; 4) vaadata üle alaealistele keelatud tööde nimekiri.
Kas Lastekaitseliidu poolt vaadatuna on tegemist väärt ettepanekutega, mis aitaksid töökasvatust õpetada lastele? Või näeb lastekaitseliit siin ka ohtusid, mida ta ei soovitaks?
Riigikogu maaelukomisjoni ettepanekuid kommenteerib Lastekaitseliidu juhatuse liige Malle Hallimäe:
1) Alaealise palkamisel vabastada ettevõtja osaliselt või täielikult tema eest sotsiaalmaksu tasumisest;
Alaealiste palkamisel tööandjale mistahes soodustuste täiendaval loomisel peab silmas pidama, et tulemuseks ei oleks alaealiste huvide kahjustamine. Alaealiste rahateenimise võimaluste suurendamisel tuleb silmas alaealise kõiki huve, eelkõige mis puudutavad tema tervist ja arengut.
2) Kaotada 7-14- aastase alaealise palkamisel tööinspektorilt nõusoleku küsimise nõue;
See nõue on eelkõige lapse ja noore enda huvides. Tööinspektori nõusoleku taotlemine tähendab seda, et tööinspektor selgitab välja, kas alaealine soovib ja tohib seda tööd teha. Samuti seda, kas töötingimused on seadusest tulenevate nõuetega kooskõlas ning ei takistaks koolikohustusliku noore puhul selle kohustuse täitmist. Noored on töökohal rohkem ohustatud kui suurema elu- ja töökogemusega täiskasvanud. Sellest tulenevalt on määratletud tööd, mis oma iseloomust või töökeskkonnast tulenevate ohutegurite tõttu ohustavad noore inimese füüsilist ja/või vaimset tervist. Hariduse omandamine on noore inimese puhul väga oluline, seetõttu on vajalik jälgida, et töötamine ei segaks koolikohustuse täitmist. Liigne koormus ohustab noore inimese tervist ja arengut ning probleemid ei pruugi seejuures ilmneda kohe, vaid hiljem tulevikus. Kui küsimus on ajendatud tööandja ajakulust nimetatud nõusoleku küsimisel, siis tuleb arutada võimalusi menetluse kiirendamiseks ja tööandjatele ladusamaks muutmiseks, aga mitte nõuet kaotada.
3) loobuda piirangust, et põhikooli lõpetanud noor ei tohi koolivaheajal töötada rohkem kui pool koolivaheaja kestusest ja ta peaks saama võimaluse töötada täistööajaga;
Keeld töötada rohkem kui pool koolivaheajast, kehtib noore puhul, kes on koolikohustuslik. Koolikohustuslik on noor kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni. Piirang ei kehti noore puhul, kes on omandanud põhihariduse või saanud 17-aastaseks. Põhikooli lõpetanud noor ehk mittekoolikohustuslik noor saab töötada täistööajaga, mis on seadusega kehtestatud vastavalt tema vanusele. Täistööajaks loetakse 15-aastasel noore puhul, kes ei ole koolikohustuslik, 6 tundi päevas. 16-aastase noore puhul, kes ei ole koolikohustuslik, ja 17-aastase noore puhul loetakse täistööajaks 7 tundi. Lastekaitse Liit leiab, et töölepinguseaduses ei ole vaja selles osas muutusi teha, sest eelpool nimetatud (lühendatud) täistööajad võrreldes täiskasvanu täistööajaga (8 tundi) on kehtestatud noore inimese tervise ja arengu kaitseks.
ÜRO lapse õiguste konventsioon rõhutab lapse õigust puhkusele ja jõudeajale, mida ta saab kasutada mänguks ja meelelahutuslikuks tegevuseks vastavalt eale. Samuti sätestab konventsioon lapse õiguse olla kaitstud majandusliku ekspluateerimise eest ja töö eest, mis on ilmselt ohtlik või segab hariduse omandamist või on kahjulik lapse tervisele, kehalisele, vaimsele, hingelisele, kõlbelisele ja sotsiaalsele arengule.
