31. mai Maalehes ilmus lugu Haanja tantsurühmast, kes kavaldas ennast ajaloo esimese välismaise kollektiivina Läti üldlaulu- ja tantsupeo põhietendusele. Avaldasime artikli nädalavahetusel ka Läti Delfis, kus see meelitas ligi tuhandeid lugejaid, sadu jagajaid ja kümneid kommenteerijaid.
"Naabrite lugu: kuidas eestlased sohki tegid, et Läti tantsupeol osaleda" – sellise pealkirja all ilmus artikkel laupäeval. Milliseid tundeid ja mõtteid tekitab Läti kommentaatorites see, kui ajakirjanduses eestlastest juttu on? Esitame läbilõike erinevatest kommentaaridest.
"Tõeliselt liigutav," kirjutab M.T. "Kunst ja kultuur ei tunne piire. Kui aus olla, on meil väga toredad naabrid, kellel on muide 23. juunil suur riigipüha – otsustava lahingu aastapäev. Tervitused Eestile!"
Juhans ütleb, et lätlastel on hulga odavam õlu, eks sellepärast tulevad needki tantsijad sinna.
Gunārs kirjutab: „Rõõmustan selle leidliku ja tõesti hullu idee üle. Tänud rahvamaja juhatajale toetuse eest. 1970. aasta tantsupeole viisin ühe tantsurühma Daugavpilsist, kus tantsisid sõjakooli kasvandikud. Need poisid olid Lätti õppima sõitnud Venemaalt, Valgevenest ja Ukrainast. Tunnen uhkust, et mul õnnestus neile läti kultuuri tutvustada. Nüüd on need NSVL ohvitserid pensionäid, kes endiselt Läti tantsupeol osalemist meenutavad.“
Kuna tantsurühmal tuli osaleda Läti rahvamaja rühmana, küsib Aina: "Miks peab end lätlasteks tegema? Kas ei saanud siis külalistena osaleda ja olla sellised, nagu ollakse?“
Heijā kirjutab: “Küll on tore kirjutis! Geenide poolest on lätlased eestlastega lähedasemad kui leedukatega, kuna meil oli Liivimaa, aga leedukatel Rzeczpospolita.
Gh on nõus: „Mentaliteedilt kindlasti. Lätlased ja eestlased on suhteliselt vaiksed ja kurjad nagu soomlased, aga leedukad on valjud nagu poolakad.“
Uups: „Tuleb välja, et eestlastel on laulu- ja tantsupeo lava suurem, kuigi eestlaseid on vähem. Kui veel tuleb välja, et [piletid] on odavamad...“
Mõni kommentaator, näiteks Zaķitis, soovib ajaloo ja eestlaste iseloomu üle vaielda: „Kui käisin Eestis ja küsisin vene keeles teed, saatis eestlane mind vales suunas. Sama asi söögikohas. Eestlanna ütles, et pole enam midagi süüa, aga mina vaatasin kõrvalt, kuidas tõstis eestlastele auravat guljašši. Halvad on need eestlased. Tulid Lätti sõdima. Ja panid piiri ja tolli 1991. aastal püsti nagu vaenlaste vastu. Eestisse sai sõita ainult läbi Venemaa, kus piiri polnud. Seega meie naabrid on ühed lollakad, mitte sõbrad.“
ID-X oponeerib: „See juhtus CCCP ajal. Oli vaja vaid paar sõna läti keeles öelda ja eestlane puhkes õide nagu lill.“
Aurika pole samuti Zaķitisega nõus: „Artikkel on normaalne ja eestlased toredad inimesed. Sõitsin samuti nõukogude ajal Eestis ringi ja ütlesin kõigepealt läti keeles „Labdien!“. Teed näidati õiges suunas ning kohvikus ja poodides teenindati hästi, nii nagu peab. Edu tantsupeol!“
Kommentaator Bordo aga sõidab üldse Brasiiliasse, kuniks Lätis see „loll palagan“ toimub.
Läti üldlaulu- ja tantsupeo põhikontserdid 7. ja 8. juulil ning sündmustele saab kaasa elada ka Maalehe veebis peetavas blogis.
