LÄTI LAULUPEOBLOGI | Läti öine üldlaulupidu laadis lätlased taas rahvuslikku väge täis

 (14)
LÄTI LAULUPEOBLOGI | Läti öine üldlaulupidu laadis lätlased taas rahvuslikku väge täis
Läti üldlaulupeo lõppkontsert lõppes pärast südaööd ning läks sujuvalt üle öiseks simmaniks.Foto: Reinis Oliņš

Maaleht elab allolevas blogis kaasa eesti ja läti tantsijate ning koorilauljate tegemistele XXVI Läti Üldlaulu- ja XVI Tantsupeol, mis sai alguse 30. juunil ning lõppes alles 9. juuli varahommikul pärast öö läbi kestnud tantsimist ja laulmist.

Läti laulu- ja tantsupidu
Täiesti müstiline on see, kuidas pausid kannavad ning miski enne hümni ning mõningaid põhilaule vaikust ei sega. Ei kosta kauget räuskamist. Laululaval olijad istuvad kui pesas, vaatavad kõrgeid mände, kümneid lippe ja teisi osalejaid. Muud maailma pole neil tundidel näha (nagu näiteks Tallinnas merd ja laevu) ning põhialal liigutakse väheste eranditega vaid laulude vahepeal. https://www.facebook.com/ltvzinas/videos/990096794504674/#w=560
Laitmatult toiminud lõppkontsertil oli piisavalt härdust ja kamaluga võimsust Kui kontsert kell kaheksa algab, on kõik küll ilus, ent ma pole kuigi ootusärev. Kui igast laulupeost möödub vähemalt paar aastat, ei ole enam meeles, mida üks hiigelkoor endast kujutab. Mõtlen hoopis, kuidas algavat koorimuusika tulva üle elada. Kui palju peaks süvenema laulude sisusse, ilma et see tüütuks muutub? Midagi liigset Läti laulupeol ei ole. Laulude vahele muinaslugusid ei räägita ning kooriliikide vahetamisele aega ei kulutata. Eks esimesi loetaksegi Eesti laulupidudel ennekõike teisele kuluva aja sisustamiseks. Tõsi ta on, kõige rohkem tõmmatakse nukrameelsuse ja härduse keeli. Võrdlus eilse tantsupeoga on selge – tantsupeol oleks nagu külma vett näkku saanud, see haaras oma kujunditega koheselt ning oli elujõudu täis. Laulupidu tõmbab kuulajad endasse aeglasemalt, kuid venima ta ei jää. Orkestrite ja esimeste kooride proloog saab kiiresti mööda ning läheb asjaks. Härduse loomisega saadakse ühele poole, kuigi lõpus jõutakse sinna ringiga ja võimsamalt tagasi. Ununeb küsimus, kas peaks ennast kontserdi kuulamise kõrvalt veel millegagi lõbustama. Laulude sisu hakkab iseenesest kohale jõudma ning mitte sõnade vaid ennekõike tunnete kaudu. Pidulikkus paistab lätlastele oluline olevat, aga õnneks ei lähe nad sellega liiale. Siiski hakkad mõtlema, et mis laulvate lätlaste pilgu taga on, mis neil mõttes on, kui selg nii sirge on ja pilk kaugusesse vaatab. Tundub, nagu meie laulupeopilk oleks teistsugune. President ütleb, et ühendkoor on riigi võimsaim sümbol. Kultuuriminister soovitab, et kui tunnete end tühjana, tulge lauluväljakule ning saate abi. Nende soovitused ja lipu heiskamine ei tule sugugi mitte laulupeo alguses. Võib juhtuda, et seetõttu jäävad nende sõnad isegi meelde ning laulupidu seob end inimeste mõtteis tugevamalt riigi ja lipuga. Asjale lisavad tummisust kaheksakümnendate rokkooperi jupid, kandlevirtuoos Laima Jansone trikid, muud instrumentaalsed vahepalad, sagedased jõulised koorilaulud ning see, et kõik solistid on eriti võimsa häälega. Ei tea, kas olen liiga kergesti mõjutatav, aga lõpupoole tekibki tunne, nagu lätlased oleksid tõesti eriline ja ainulaadne rahvas, kes kindlalt oma müütiliste sugemetega rada kõnnib. On ju näiteks uue rahvusraamatukogu näol valminud ka Valguse palee, sümbol, millest räägivad nende kõige armastatumad laulud. Loojunud päike laseb kunstnikel mängida ka valguse ja värvidega. Just tänu pimedusele kõlab lõppu jäänud võimsate laulude raskekahurvägi nii hästi kui ta kõlab. Päris viimaseks jääb „Puhu, tuul!”. https://g1.nh.ee/dgs/loader.php#id=230183
Samuti on Läti laulupeol kooriga "Ziemeļu Balsis" esindatud Eestis elavad lätlased. Koorilauljad, üks neist eestlane, teine kodakondsuselt lätlane, räägivad, et mõlema riigi laulupeod on emotsionaalsed. Samas võib öelda, et Eesti laulupidu meenutab rohkem rahvapidu, Läti oma pidulikku kontserti (kui mitte arvestada kontserdile järgnevat laulu- ja tantsuööd).
Eesti, Läti ja Leedu kultuuriministrid allkirjastasid pühapäeval Riias kolme riigi laulupidude traditsiooni hoidmist puudutava lepingu ning Balti kultuurifondi algatamise lepingu.Esimesega luuakse riikide ühine koostöökomisjon, kes tegeleb pidude mõtestamise ja arendamisega ning koostöö tugevdamisega. „Laulu- ja tantsupeod on omamoodi imetegu, mis tugineb rahva soovil ja omaalgatuse jõul. Eesti, Läti ja Leedu laulu- ja tantsupeod võivad olla küllalt erineval moel üles ehitatud, aga koht UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirjas on meil ühine. Selleks, et peod kestaksid, vajame veelgi enam koostööd ja kogemuste vahetamist. Peoprotsess peab olema parimal võimalikul moel toestatud ning peod ise väga hästi korraldatud. Seda kõike see kokkulepe sisaldab,“ ütles kultuuriminister Indrek Saar.300 000-eurose aastaeelarvega Balti kultuurifond hakkab samuti edendama Balti riikide kultuurikoostööd ning aitab tugevdada Eesti, Läti ja Leedu kultuuri rahvusvahelistumist ühiste kultuurisündmuste abil. Fondi hakatakse haldama kordamööda kolmeaastaste tsüklite kaupa ning esimesena administreerib seda Eesti Kultuurkapital.
TÜ kammerkoor õppis koos teise välismaise kooriga pühapäeval Läti rahvusraamatukogu kõrval pärgade punumist. Vestsime mõned sõnad juttu koorilauljate Keni ja Rasmaga. Kas pärjad on laulupeo kohustuslik osa? Kuidas on nädal aega laulupidu pidada? Kuidas eestlased aktsendist lahti said?
Kui lood olid jutustatud ning kõik tantsijad staadionile kogunesid, võeti ette kaerajaan. https://www.facebook.com/maaleht/videos/10155982684777982/#w=560
Professionaalne, mastaapne ja ehe. Tantsupeol Daugava staadionil tantsis üle 18 000 rahvatantsija ning kõik toimis. Maarjamaa või Māramaa nime kandval etendusel tantsiti lätlaste ajalugu – ennemuistest ajast tänapäeva. Pimedas tantsimine on Läti pidude trump. Sõnum saab võimsam.Müütilisel ajal ei tantsita veel euroopa tantse, ollakse rõõmsad ning metsikud. Kui vabadusse sõidab sisse hiiglaslik sünge inimkilp, kes hulga lapsi endasse haarab, on vaatajatel päriselt kõhe. Mehed võitlevad.Lisaks hirmutavatele vaatemängudele mõjuvad ehedalt kõige lõbusamad tantsud. Sünnivad uued lapsed ja pähe pannakse uusi teadmisi, nüüd küll tihtipeale mujalt õpitud sammude järgi. Mustade pulkade plagisedes jookseb rahva vahelt läbi katk.Nõukogude aega ilmestanud korrapärasus, aga ka lõpuks õitsema löönud müütilised balti märgid sündisid vaevata, tantsijad leidsid oma koha kujundite keerdudes justkui iseenesest.Kaks ja pool tundi lugusid ning staadionile valguvad kõik tantsijad. Pealtvaatajad ei kipu lahkuma. Mõeldakse, et liiga vähesed näevad seda, mis siin kord viie aasta jooksul sünnib. https://g3.nh.ee/dgs/loader.php#id=230137
Nõnda on kaetud latgalite pulmalaud. Muidugi on osa kraami alles sahvris.
Kui ametlik osa läbi, hakkas jälle lõbusaks minema. Peokohta sõites peeti vanker kinni ning pandi abiellujad proovile – kas suudetakse kiigepuud koorida, kas osatakse linasid triikida, kas mahutakse kitsale pingile kahekesi magama.Pärast oksadega vihtlemist, söömaaega, mustlaste külaskäiku ja laulmist-tantsimist, läksid laulatatud ning nende lähedased juba omaette pidu pidama. Abielu oli alanud ning vaatemängu nautinud pealtvaatajad saadeti viisakalt oma teed, näiteks õhtusele tantsupeole. https://g3.nh.ee/dgs/loader.php#id=230135
Käisime päeval Riia vabaõhumuuseumis traditsioonilist latgalite pulma vaatamas. Nimelt oli muuseum võtnud ette kõigi kommete kohaselt ning õiges latgali keeles paari panna Zanda ja Kristapsi. Tegemist polnud niisama vaatemänguga, vaid kaks latgali juurtega noort tahtsidki leibasid ühte kappi panna.Hommikul valitses isakodus püha ootusärevus – võis karta, et täna tullakse peretütrele kosja. Vaikse loomuga pruudile punuti hella kandlemuusika saatel pereringis roosipärga.Aimdus ei petnud, varsti oligi kosjavanker värava taga. Peigmehe isa hüppas vankrilt maha ja hakkas laiama ning suuri sõnu tegema, näis, et polnud põhjust poega häbeneda. Palju siinsel perel maad ja lehmi, mitu last sirgub, kas katus uus? Kas on mõnda ilusat tüdrukut pakkuda, lahket, hella?Esmalt toodi välja üks allakümnene tüdruk, kes oli küll ilus, kuid isa jaoks jäi rammu ja oskuseid väheks. Peig püsis vaikne. Rammu ja oskuseid jagus aga ühel koledal ja matsakal takust patsidega eidel. See ka isale ei sobinud. Peig ei osanud endiselt midagi öelda.Lõpuks leidus siiski üks kena noorik, kes paistis kõigile kõlbulik. Löödi kiirelt käed ning kutsuti väi perega tutvuma. Tüdruk sai järsku aru, et neiupõlv on läbi ning ema, isa ja vanavanematega kallistades ei olnud võimalik pisaraid kinni hoida. Peig tundis endalgi selles süüd olevat ning muutus samuti nukraks.Härdas meeleolus oligi paras kirikusse sõita, kus katoliku preester kõik vajalikud protseduurid läbi viis. https://g4.nh.ee/dgs/loader.php#id=230127
Sel suvel õitsevad kahel pool Riia vabadussammast Läti, Leedu ja Eesti värvides peenrad. Eesti sinine on suhteliselt violetne - oskab keegi ehk mõnd taevasinist sorti soovitada?
Küllap jagub lisaks Eesti laulu- ja tantsupeo üldjuhtidele teisigi Balti asja ajajaid, kes said reede õhtul Leedu laulupeoga ühele poole ning nädalavahetuseks Riiga suundusid – laupäeva õhtul staadionile ning pühapäeva öösel laululavale.Ilmselt võib väita, et lätlased on oma peo leedukatest suuremalt ette võtnud, isegi kui nende laululava on väiksem. Laulupeopõlgurite elu pole neil päevil Riias sugugi lihne, kuna kesk- ja vanalinna erinevad nurgad ning pargid on pidevalt esinevaid rahvamuusikuid, koore ja tantsijaid täis. Laulupeo peakontorist öeldi, et peost saab Riias osa pool miljonit inimest, ent laulu- ja tantsupeo põhisündmuseid näevad kohapeal vaid osa neist. Lätlaste mure on selles, et laululavale mahub mitu korda vähem inimesi, kui sinna tahaks mahtuda. Seetõttu kantakse laulu- ja tantsupeo põhisündmused Riias üle neljalt suurelt ekraanilt.Oluliseks peetakse ka kõiki teisi sündmuseid, mis peonädala jooksul toimunud on. Näiteks võib tuua parimate rahvariiete valimise – võit läks Limbaži kultuurimaja rakenduskunstistuudiole.
Reedel Leedu üldlaulupeol viibinud Peeter Perens, järgmise aasta laulupeo üldjuht, räägib, et tunne Vilniuses oli ülev, ent Eestis ei saa see mitte lahjem olema. Video: Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus
Näiteks Kaunases oli ülemaailmse Leedu hümni laulmiseks kokku tulnud teise laulupeo nime vääriv rahvahulk. https://www.facebook.com/DELFI.Lietuva/videos/2406775149351534/#w=560
Leedu üldlaulupeo kontserdi nimetuse võiks tõlkida kui "Õitsegu ühtsus". Laugema publikuosaga, kuid muidu sarnane Vilniuse laululava tõi kokku hulga rahvuskaaslaseid ja külalisi, kes eile õhtul maailmale ja iseendale oma ühtehoidvust demonstreerisid. Üleskutsele kell 21 õhtul koos laulukooridega hümni laulda vastasid üle maailma ühtemoodi nii Tartu kui ka Trondheimi leedukad. https://g4.nh.ee/dgs/loader.php#id=230125
Järgmise aasta tantsupeo pealavastaja Vaike Rajaste jagas Leedu tantsupeo järel värskeid muljeid. Temal tegi leedukate tantsupeo puhul südame soojaks see, et mõtleme naabrite naabritega sarnaselt ning peame oluliseks samasuguseid teemasid. Video: Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus
Ka Leedus otsustati laulu- ja tantsupidu korraldada juubeliaastal ning sel nädalal, 765 aastat pärast kuningas Mindaugase kroonimist. Neljapäeva õhtul kogunesid tantsijad ja pealtvaatajad "Päikeseratta veeremise" nime kandvaks tantsupeo etenduseks (vaata pilte) Leedu jalgpalliliidu staadionile. 8000 tantsijat pühendasid etenduse leedukate ühtsustundele, valguse võidule pimeduse üle ning igapäevaraskuste alistamisele.Reedel õhtul suunduvad peolised, kelle seas on üle 12 000 laulja, rongkäigus Vingise parki, kus kell viis algab laulupeo kontsert. Peo üks kulminatsioone saabub kell üheksa, mil lisaks suurele ühendkoorile oodatakse Leedu hümni laulma kõiki leedukaid, ükskõik kus nad parasjagu ei asuks. https://g2.nh.ee/dgs/loader.php#id=230061
Läti laulupeo vaimus keetsime valmis potitäie oblikasuppi ja jagasime tartlastele laiali taldrikutäie jaanisõira. http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/tarbija/video-lati-rahvustoit-oblikasupp-valmib-lihtsalt-kuid-mure-sellega-on-hoopis-muus?id=82909207
Miks peaksime huvi tundma Jānis Cimze kompositsiooni "Rīga dimd" vastu? Seetõttu, et järgmise aasta Eesti üldlaulupeol on see ainus muukeelne laul, mis esitamisele tuleb. Tänavuse laulupeo jaoks ehitasid väikesed leidurid valmis robotkoori, kellega koos seda lätlaste seas tuntud laulujuppi laulda. https://www.facebook.com/LatvijasMobilaisTelefons/videos/1973813732639248/#w=560
Läti üldlaulupidude kõige ehedam reliikvia on Lihgo-lipp, mis valmistati 1873. aastal Leipzigis esimeseks üldlaulupeoks. Lipp oli Teise maailmasõja ajal Saksamaal peidus, kuid jõudis 1946. aastal tagasi Lätti, mil see restaureeriti ning konserveeriti. Lipp veedab oma argipäevad hoidlas, kuid kord viie aasta jooksul saab seda Riia Ajaloo- ja Laevandusmuuseumis vaatamas käia.
Läti Raadio 1 kutsus Riias seikleva reporteri oma laulupeostuudiosse. Videos on valitud palad (ütlen seal, et olgu, võime eestlastena olla aeglased, kui lätlased nii väga soovivad; et lätlast võib eestlasest eristada teistsuguse silmavaate järgi; ja et lätlaste puhul on toredad need hetked, mil nad näitavad oma head sooja külge). https://www.facebook.com/LatvijasRadio1/videos/619701751731680/#w=560
Allpool videotes nähtavat Kaerajaani ning "Puhu, tuult" tantsiti esmaspäeval kontserdil Arena Rigal, mis andis ülevaate Läti tantsu kullafondist. https://g1.nh.ee/dgs/loader.php#id=229891
Olgu Kaerajaaniga, kuidas on, aga et nad ka "Puhu, tuule" tantsimisega toime tulevad, on midagi uut.
Seda me juba teame, et lätlased oskavad hoogsalt Kaerajaani tantsida, lauldes samal ajal "Sead on tatras, sead on tatras, kõigi oma põrsastega"...
Siit leiate rahvusringhäälingu kõiksugu otseülekanded ja valmis videod http://replay.lsm.lv/lv/tiesraide/ltv1
Nädal aega kestev pidu sai juba pühapäeval tõelise hoo sisse, mil 47 000 tantsijat, lauljat, orkestranti ning rahvamuusikut seitse tundi läbi Riia kesklinna marssisid. Peolised jõudsid Skonto staadionile, kus neid ei oodanud mitte laululava, vaid osalejatele pühendatud suur kontsert, kus esinesid tuntud artistid, mängiti mänge, söödi kõht täis ja tähistati laulupeo algust hommikutundideni. https://g1.nh.ee/dgs/loader.php#id=229847
Lätis soovitakse üksteisele laulupeonädalal "Häid pühi!". Osalt tunnebki, et üldlaulupidu võetakse Lätis suurema pidulikkusega kui Eestis. Rongkäigule järgnenud osalejate pidu oli järgnevale nädalale hea algus - tuntud ansamblid ja muusikud, tantsud, söök-jook, rahvalikud mängud (kargud, puusaagimine, vaaditõstmine) ja kodumaise käsitöö laat.Suuremaid ja väiksemaid laulu- ja tantsupeo üritusi jagub kõigile päevadele, mistõttu on see nädal Riia külastamiseks üks paremaid aegu. Lätis pole nii, et laulu- või tantsupidu võrdub tantsuetenduse või lõppkontserdi külastamisega - sinna jätkub pileteid vähestele, mistõttu peab pidu ennast ka muul moel tõestama.
Eesti kollektiivid äratasid rongkäigul hulganisti tähelepanu. Rahva seast kostsid hüüded nagu "Tere-tere!", "Üks-kaks-kolm-neli", "Lai dzīvo kaimiņi!", "Elagu Eesti!" ja "Eesti poiss". Kui TÜ kammerkoor lehvitas ka Eesti lipukesi, siis haanja tantsijad olid läti rahvariiete külge kinnitanud väikesed Eesti lipuga märgikesed. Rongkäigu järelpeol Skonto staadionil lasi õhtujuht kõigi nelja Läti piirkonna - Vidzeme, Kuramaa, Zemgale ja Latgale - peolistel kõvasti häält teha. Järgmisena võttis ta ette haanjalased: "Ai, kuidas tahaksin neid eestlasi näha, kes on sel tantsupeol lätlasteks maskeerunud. Tere-tere, Eesti poiss! See on hea mõte ka Eesti piiri ääres elavatele lätlastele, kuidas Eesti tantsu- ja laulupeole pääseda."
Vaata videot! Küsime laulupeole pääsenud koorilauljat selgitusi ning katsetame äppi, mis kõigist selle kasutajatest laulupeo lõppkontserdile virtuaalse koori kokku paneb.
Leedu lipp Tallinna lauluväljakul? Mitte päris. Leedugi hingab järgmisel nädalal laulupeorütmis, kusjuures Vilniuse laululava ehitati peaaegu samal ajal ning samade jooniste järgi kui Tallinna laululava.
Tegelikult on samaväärse teoga hakkama saanud ka Tartu ülikooli kammerkoor - esimene eestlaste koor Läti laulupeo lõppkontserdil. Nemad õppisid selgeks 20 laulu ning said ettelaulmistel kõigist välisläti kooridestki rohkem punkte.Sel pühapäeval toimuvas rongkäigus sammub läbi Riia linna veel kolmaski koor, kellele kaasa elada - Eesti Läti seltsi segakoor.Pildil TÜ kammerkoor pühapäevasel rongkäigul.
Samuti käis Haanja tantsijatega suitsusauna kütmas Läti TV3. https://skaties.lv/zinas/latvija/sabiedriba/sakas-ka-joks-igauni-stasta-ka-viniem-izdevas-klut-par-dziesmu-un-deju-svetku-dalibniekiem/
Haanjalased said hakkama millegi täiesti erakordsega, tunnistab ka Läti Raadio, kelle reportaaži piiri äärest on viimase ööpäeva jooksul jagatud üle tuhande korra. https://www.lsm.lv/raksts/kultura/dziesmu-un-deju-svetki/igauni-sapni-par-dziesmu-svetkiem-latvija-piepilda-maskejusies-par-veclaicenes-deju-kolektivu.a283360/
Nende südantsoojendav lugu meeldis hästi ka Läti Delfi lugejatele, kes hakkasid kommentaarides kahe rahva sõprust ülistama. http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/lati-kommentaatorid-tunnevad-uldtantsupeole-paasenud-eesti-tantsuruhma-ule-roomu-ja-viha?id=82684013
Tänavune Läti üldlaulu- ja tantsupidu tuli Maalehes esimest korda jutuks mai lõpus, kui avaldasime loo Haanja rahvatantsijatest, kes on ajaloo esimesed välismaalased tantsupeo põhietendusel.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare