Läti puhas, Eesti stardijoonel

                     
Maaleht
Läti puhas, Eesti stardijoonel
Läti koristustalgutel osales ka peaminister Valdis Dombrovskis.   Delfi
.

Veel kolm-neli aastat koristustalguid, ning Lätimaa pale ongi puhtaks roogitud, tõdesid “Teeme ära!” Läti versiooni korraldajad.

Läti koristustalgutest Lielās Talkas (eesti k ‘suured talgud’) võttis korraldajate hinnangul osa 190 000 inimest.

Koristati 1490 kohas üle riigi, keskenduti eriti just veekogude ning nende kallaste puhastamisele. Ainuüksi Riias koguti kokku 195 tonni prügi.

Kõige rohkem kogunes talgulisi Zemgales ja Latgales, kõige vähem aga Kuramaal.

“Läti muutub üha puhtamaks. Kui niimoodi edasi läheb, siis ei olegi kolme-nelja aasta pärast enam midagi koristada,” rõõmustas korraldustoimkonna esindaja Vita Jaunzeme.

Talgulised ei salga, et eesmärk on muuta Läti 2018. aastaks – Läti Vabariigi 100. sünnipäeva aastaks – maailma kõige kenamaks ja puhtamaks riigiks.

Kurioossemate leidudena tõid koristajad päevavalgele 69 kingapaari Valgast ja 100 Moka likööripudelit Nauksenist ning isegi ühe Kaamasuutra eksemplari, mis leiti Grobini männimetsast Kuramaalt.

Riia kesklinnas ehitasid asjahuvilised PET-pudeli korkidest mosaiikse maailmakaardi, mis laiutas 54 ruutmeetril ja milleks oli tarvitatud kümneid tuhandeid korke.

Mitte üksnes puhtus

Eesti tänavune “Teeme ära!” ei keskendu üksnes koristamisele, kuigi sellel on suur osakaal.

Linnades ja valdades lähenetakse ühistalgutele väga loominguliselt ning eelmisel nädalal pandi talguid kirja viiekümne kaupa päevas. Kolmapäeva keskpäevaks oli neid registreeritud 882.

“Teeme ära!” kommunikatsiooni eestvedaja Erkki Peetsalu ütles, et nemad küll arve taga ei aja, kuid hea on märgata, et talgupisik levib jõudsalt.

“Eriti tore on see, et inimesed julgevad üha enam ise talguid korraldasda,” tõi ta välja.

Nendel, kel plaan ­kusagil käed külge panna, soovitas Peetsalu end kindlasti ka kirja panna, see annab talgujuhile parema võimaluse tööd ja suppi korraldada.

Eriti aktiivsed on tänavu korteriühistud, kes on avastanud võimaluse majarahvas ühiselt ümbrust korrastama saada.

Leidub ka omanäolisi ettevõtmisi. Nii peetakse Jõgeva Käsitöökojas talgud teemaga “Õpeta sõbrale, kuidas kududa sokke”.

Kaasa tuleb mõistagi võtta sõber, kes ei oska kududa ja viis sukavarrast koos lõngaga.

Muidugi on oodatud ka need, kes tahavad ise sokikudumist õppida.

Meie teeme kah ära!

Viljandimaal Pärsti vallas aga peetakse talgud nimetuse all “Teeme kah midagi ära 2012”.

Paarikümnele inimesele jagub Kurika talus kõiksugu tegemist kiviaia ehitusest lihtsama koristustööni. Päeva lõpuks lubatakse kena kõhutäit, ratsasõitu, sauna ja lõket.

Tava kohaselt populaarsed on kõiksugused merelised talgud – näiteks võimalus koristada Hiiumaa lähedal asuval Saar­naki laiul broneeriti täis imekiiresti.

Talgulisi on praeguse seisuga kirjas ligi viis tuhat ning kohti jagub veel küllalt.

Esimesed talgud toimusid Lätis ja Eestis 2008. aastal, toona võttis Lätis koristustöödest osa 50 000 inimest, teist sama palju küüris Eestimaad.

Nüüdseks on ettevõtmine leidnud matkijaid ka paljudes teistes maailma riikides.

Laupäeval koristavad oma riiki ukrainlased. Pühapäeval võtavad rehad kätte kriisist räsitud kreeklased.

Baltikumi eeskujust lähtudes on ka Kreekas prügileiukohad enne kaardistatud.

Mais järgivad nende riikide-rahvaste eeskuju brasiillased, rumeenlased, bulgaarlased, moldovlased, inglased, kosovarid ja laplased.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maaleht - viimased uudised
Hugo Treffneri gümnaasiumis esitletakse raamatut Urmas Kokassaarest
Urmas Kokassaarele pühendatud raamatu „Jagatud teadmised“ toimetaja Mart Orav, koostaja Juhani Püttsepp ja Hugo Treffneri gümnaasiumi direktor Ott Ojaveer.
Homme, laupäeval kell 14 esitletakse Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumi aulas kooli kauaaegsele bioloogiaõpetajale Urmas Kokassaarele (1963–2013) pühendatud raamatut „Jagatud teadmised“.
Riik saab hakata Nabalas maid välja ostma
Üks tuntumaid Nabala kaitseala loodusnähtusi on Tuhala nõiakaev, mille tõttu muudeti ka Rail Balticu trassi asukohta, on keelustatud kaevandamist ning kehtestatud teisi piiranguid.
Valitsus andis Nabala-Tuhala looduskaitseala loomisele rohelise tee, mis võimaldab nüüd riigil hakata sealsetelt maaomanikelt nende majandamiskeelu tsooni jäävaid maid välja ostma.
Kaitsealade rohkus piirab juba tõsiselt omandi kasutamist
Haanja valla mees Kalju Kalk jäi looduskaitsesaaga hammasrataste vahele 2006. aastal, kui selgus, et lõviosa tema metsast asub loodaval kaitsealal. Nüüd puud mädanevad, sest saega metsa minemisele ei saa mõeldagi.
Maaomanikud peavad hüvitisi kaitsealade alla jäävate eramaade eest ebaloomulikult väikeseks ja on seda meelt, et uusi kaitsealasid luuakse sageli kergekäeliselt.
Hundijahikeeld katkualadel hirmutab lambakasvatajaid
Kui Karula rahvuspargi aladel Kolski külas lambaid pidav Ants Kuks lambavalvekoerad soetas ja nad välja koolitas, kadusid ka huntide rünnakud lammastele.
Lambapidajad kardavad, et hundijahi keelamine sigade katku piirkonnas toob võsavillemite arvu kasvu ning sagedasemad veretööd lammaste kallal.
Kalmistu müügiks? Kas tõesti? (3)
27. november 2014 14:42
Kalmistu müügiks? Kas tõesti?
Narva Aleksandri kogudusele kuuluv Vaivara Vana kalmistu pakub morbiidseid vaatepilte, sest rahulale omase väärikuse asemel hoomab sellest omaniku hoolimatust ja totaalset minnalaskmise meeleolu.
Aleksandri kogudus pankrotis, kalmistud koos kadunukestega müügis − kostab Narva suunast paanikahüüdeid. Kalmistut aga pole sugugi nii lihtne müüa.
Küsitlus: Kuidas piirate suhkrusöömist?
Ain Kallis
Odav hind teeb piimatootmisele lõpu
OÜ Abaja Farm juhataja Kalle Adler lõpetas piimatoot- mise, kuna vana lauda ja lüpsi- süsteemi asendamine kaasaegsega on praeguse piima- hinna tõttu võimatu.
Piima omahind on Eestis keskmiselt 30 senti, tootja saab 25.
Kui omanik ei luba, siis piirivalvur piiril liikuda ei tohi
Värska vallavanem Raul Kudre ütleb, et tema oma maatükil töid takistama ei kipu, küsimus­tele aga ootab ikka vastuseid.
Eesti idapiiri valvamine sõltub sisuliselt Vene­maaga külgnevate kinnistute omanike heast tahtest, selgus piiririba võsast puhtaks raadamise käigus.
Eritoetus piimatootjatele: lehma või kvoodi kohta?
Praegu pole veel selge, kas seitse miljonit eurot eritoetust jaotatakse piimakvoodi või piimalehmade arvu peale.
Euroopa Komisjon otsustas toetada Vene embargo all kannatavaid Baltimaade põllumehi.