Läti puhas, Eesti stardijoonel

                     
Maaleht
Läti puhas, Eesti stardijoonel
Läti koristustalgutel osales ka peaminister Valdis Dombrovskis.   Delfi
.

Veel kolm-neli aastat koristustalguid, ning Lätimaa pale ongi puhtaks roogitud, tõdesid “Teeme ära!” Läti versiooni korraldajad.

Läti koristustalgutest Lielās Talkas (eesti k ‘suured talgud’) võttis korraldajate hinnangul osa 190 000 inimest.

Koristati 1490 kohas üle riigi, keskenduti eriti just veekogude ning nende kallaste puhastamisele. Ainuüksi Riias koguti kokku 195 tonni prügi.

Kõige rohkem kogunes talgulisi Zemgales ja Latgales, kõige vähem aga Kuramaal.

“Läti muutub üha puhtamaks. Kui niimoodi edasi läheb, siis ei olegi kolme-nelja aasta pärast enam midagi koristada,” rõõmustas korraldustoimkonna esindaja Vita Jaunzeme.

Talgulised ei salga, et eesmärk on muuta Läti 2018. aastaks – Läti Vabariigi 100. sünnipäeva aastaks – maailma kõige kenamaks ja puhtamaks riigiks.

Kurioossemate leidudena tõid koristajad päevavalgele 69 kingapaari Valgast ja 100 Moka likööripudelit Nauksenist ning isegi ühe Kaamasuutra eksemplari, mis leiti Grobini männimetsast Kuramaalt.

Riia kesklinnas ehitasid asjahuvilised PET-pudeli korkidest mosaiikse maailmakaardi, mis laiutas 54 ruutmeetril ja milleks oli tarvitatud kümneid tuhandeid korke.

Mitte üksnes puhtus

Eesti tänavune “Teeme ära!” ei keskendu üksnes koristamisele, kuigi sellel on suur osakaal.

Linnades ja valdades lähenetakse ühistalgutele väga loominguliselt ning eelmisel nädalal pandi talguid kirja viiekümne kaupa päevas. Kolmapäeva keskpäevaks oli neid registreeritud 882.

“Teeme ära!” kommunikatsiooni eestvedaja Erkki Peetsalu ütles, et nemad küll arve taga ei aja, kuid hea on märgata, et talgupisik levib jõudsalt.

“Eriti tore on see, et inimesed julgevad üha enam ise talguid korraldasda,” tõi ta välja.

Nendel, kel plaan ­kusagil käed külge panna, soovitas Peetsalu end kindlasti ka kirja panna, see annab talgujuhile parema võimaluse tööd ja suppi korraldada.

Eriti aktiivsed on tänavu korteriühistud, kes on avastanud võimaluse majarahvas ühiselt ümbrust korrastama saada.

Leidub ka omanäolisi ettevõtmisi. Nii peetakse Jõgeva Käsitöökojas talgud teemaga “Õpeta sõbrale, kuidas kududa sokke”.

Kaasa tuleb mõistagi võtta sõber, kes ei oska kududa ja viis sukavarrast koos lõngaga.

Muidugi on oodatud ka need, kes tahavad ise sokikudumist õppida.

Meie teeme kah ära!

Viljandimaal Pärsti vallas aga peetakse talgud nimetuse all “Teeme kah midagi ära 2012”.

Paarikümnele inimesele jagub Kurika talus kõiksugu tegemist kiviaia ehitusest lihtsama koristustööni. Päeva lõpuks lubatakse kena kõhutäit, ratsasõitu, sauna ja lõket.

Tava kohaselt populaarsed on kõiksugused merelised talgud – näiteks võimalus koristada Hiiumaa lähedal asuval Saar­naki laiul broneeriti täis imekiiresti.

Talgulisi on praeguse seisuga kirjas ligi viis tuhat ning kohti jagub veel küllalt.

Esimesed talgud toimusid Lätis ja Eestis 2008. aastal, toona võttis Lätis koristustöödest osa 50 000 inimest, teist sama palju küüris Eestimaad.

Nüüdseks on ettevõtmine leidnud matkijaid ka paljudes teistes maailma riikides.

Laupäeval koristavad oma riiki ukrainlased. Pühapäeval võtavad rehad kätte kriisist räsitud kreeklased.

Baltikumi eeskujust lähtudes on ka Kreekas prügileiukohad enne kaardistatud.

Mais järgivad nende riikide-rahvaste eeskuju brasiillased, rumeenlased, bulgaarlased, moldovlased, inglased, kosovarid ja laplased.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Jäta kommentaar
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

Maaleht - viimased uudised
Loome jõulumeeleolu vürtspähklitegaüü
Soojendav kingitus on sobilik advendiajal külakostiks kaasa võtta.
Kes poleks jalutanud mõnel jõuluturul ning ühtäkki tundnud magusat karamellist lõhna.
Riigikogu jagas raha ka kirikute katustele
Mustvee Püha Nikolause kirikus käivad juba hoogsalt remonditööd. Kirik saab Riigikogu otsuse põhjal 5000 eurot.
Riigikogu fraktsioonide poolt riigieelarvesse kirjutatud nn katuseraha anti tänavu lisaks koolidele ja teatritele usinalt ka kirikutele.
Pikad pühad jõulutähega
18. detsember 2014 05:15
Pikad pühad jõulutähega
Ehk tooks traditsioonilise punase jõulutähe asemel koju hoopis valge või kreemika? Muide, pimedal ajal on heleda ladvaga jõululillest märksa rohkem rõõmu, sest “tähed” paistavad hämaruses paremini välja. Pildil on sort ‘Pearl’ seeriast Christmas Feelings, mida kasvatab ka näiteks Nurmiko.
Tuhandeid kodusid ehivad praegu jõulutähed. Nüüd tasub jälle meelde tuletada, kuidas nende eest hoolt kanda, et ilu ei jääks üürikeseks.
Lapsepõlv ja kukekommid käivad käsikäes
Valage suhkur kastrulisse ning sulatage. Jälgige, et see sulaks ühtlaselt. Kommide valmistamiseks sobib, kui segu on ühtlaselt voolav ning tumeda merevaigu karva. Eemaldage pott enne, kui hakkab tulema sinakat tossu, sest siis olete karamelli üle kõrvetanud ning sellel võib olla mõrkjas maitse. Arvestage, et pott on kuum ning isegi mõni sekund pärast pliidilt ära tõstmist jätkab suhkur podisemist.
Nii kui uks vanemate selja taga kinni vajus, otsisime poti välja ning panime tulele. Vahel tulid kommid välja, teinekord oli köök sinist suitsu täis ja kommidest võis suu puhtaks pühkida.
Valame küünlaid
18. detsember 2014 05:15
Valame küünlaid
Omanäolise küünla saab apelsinikoorest. Lõigake apelsin pooleks, uuristage viljaliha ettevaatlikult välja. Pange keskele taht ning valage seejärel sisse vaha.
Jõulukuu on märkamatult üle poole jõudnud ning ka küünlapakk kahanenud.
Lõhnav loorber toiduks ja raviks
18. detsember 2014 05:15
Lõhnav loorber toiduks ja raviks
Igihaljas loorber võib kasvada 4–10 meetri kõrguseks ja oma päritolumaadel moodustada väikesi salusid.
Mütoloogia järgi oli loorberipuu pühendatud muusika ja luule kaitsejumalusele Apollonile.
Mida pühade ajal telerist näha saab?
Saates “Tuled akendes” on Vahur Kersna külas magusameister Vello Koomal.
ERR
Pühade eel, 22. detsembri õhtul näitab ETV Indrek Treufeldti intervjuud president Toomas Hendrik Ilvesega.
Antiaine ennustaja Paul Dirac tahtis Nobelist keelduda
Kuulsad teadlased Solvay füüsikakonverentsil 1927. Esireas vasakult teine Max Planck, kolmas Marie Curie, viies Albert Einstein. Teises reas vasakult viies Paul Dirac, paremalt esimene Niels Bohr. Kolmandas reas paremalt kolmas Werner Heisenberg, neljas Wolfgang Pauli.
Maalehe teadmisveerg “Tuna & täna” vaatleb Nobeli auhinna laureaate.
Aili ja Toomas Vindi katedraal Vabaduse platsil
Toomas Vindi õlimaalid Tallinna Kunstihoones: “Hämming ja kimbatus”, “Valguse algus”, “Diivan männisalus”, “Linnapark”, “Paviljon nr 7” ja “Saabumine parki”.
Kunstiperspektiivis tundub see abielupaar – Aili ja Toomas Vint – lahutamatu. Ometi tekkis neil eriarvamusi ühise näitusega, nii et Tallinna Kunstihoone on seetõttu ”saetud” pooleks.