Läti puhas, Eesti stardijoonel

                     
Maaleht
Läti puhas, Eesti stardijoonel
Läti koristustalgutel osales ka peaminister Valdis Dombrovskis.   Delfi
.

Veel kolm-neli aastat koristustalguid, ning Lätimaa pale ongi puhtaks roogitud, tõdesid “Teeme ära!” Läti versiooni korraldajad.

Läti koristustalgutest Lielās Talkas (eesti k ‘suured talgud’) võttis korraldajate hinnangul osa 190 000 inimest.

Koristati 1490 kohas üle riigi, keskenduti eriti just veekogude ning nende kallaste puhastamisele. Ainuüksi Riias koguti kokku 195 tonni prügi.

Kõige rohkem kogunes talgulisi Zemgales ja Latgales, kõige vähem aga Kuramaal.

“Läti muutub üha puhtamaks. Kui niimoodi edasi läheb, siis ei olegi kolme-nelja aasta pärast enam midagi koristada,” rõõmustas korraldustoimkonna esindaja Vita Jaunzeme.

Talgulised ei salga, et eesmärk on muuta Läti 2018. aastaks – Läti Vabariigi 100. sünnipäeva aastaks – maailma kõige kenamaks ja puhtamaks riigiks.

Kurioossemate leidudena tõid koristajad päevavalgele 69 kingapaari Valgast ja 100 Moka likööripudelit Nauksenist ning isegi ühe Kaamasuutra eksemplari, mis leiti Grobini männimetsast Kuramaalt.

Riia kesklinnas ehitasid asjahuvilised PET-pudeli korkidest mosaiikse maailmakaardi, mis laiutas 54 ruutmeetril ja milleks oli tarvitatud kümneid tuhandeid korke.

Mitte üksnes puhtus

Eesti tänavune “Teeme ära!” ei keskendu üksnes koristamisele, kuigi sellel on suur osakaal.

Linnades ja valdades lähenetakse ühistalgutele väga loominguliselt ning eelmisel nädalal pandi talguid kirja viiekümne kaupa päevas. Kolmapäeva keskpäevaks oli neid registreeritud 882.

“Teeme ära!” kommunikatsiooni eestvedaja Erkki Peetsalu ütles, et nemad küll arve taga ei aja, kuid hea on märgata, et talgupisik levib jõudsalt.

“Eriti tore on see, et inimesed julgevad üha enam ise talguid korraldasda,” tõi ta välja.

Nendel, kel plaan ­kusagil käed külge panna, soovitas Peetsalu end kindlasti ka kirja panna, see annab talgujuhile parema võimaluse tööd ja suppi korraldada.

Eriti aktiivsed on tänavu korteriühistud, kes on avastanud võimaluse majarahvas ühiselt ümbrust korrastama saada.

Leidub ka omanäolisi ettevõtmisi. Nii peetakse Jõgeva Käsitöökojas talgud teemaga “Õpeta sõbrale, kuidas kududa sokke”.

Kaasa tuleb mõistagi võtta sõber, kes ei oska kududa ja viis sukavarrast koos lõngaga.

Muidugi on oodatud ka need, kes tahavad ise sokikudumist õppida.

Meie teeme kah ära!

Viljandimaal Pärsti vallas aga peetakse talgud nimetuse all “Teeme kah midagi ära 2012”.

Paarikümnele inimesele jagub Kurika talus kõiksugu tegemist kiviaia ehitusest lihtsama koristustööni. Päeva lõpuks lubatakse kena kõhutäit, ratsasõitu, sauna ja lõket.

Tava kohaselt populaarsed on kõiksugused merelised talgud – näiteks võimalus koristada Hiiumaa lähedal asuval Saar­naki laiul broneeriti täis imekiiresti.

Talgulisi on praeguse seisuga kirjas ligi viis tuhat ning kohti jagub veel küllalt.

Esimesed talgud toimusid Lätis ja Eestis 2008. aastal, toona võttis Lätis koristustöödest osa 50 000 inimest, teist sama palju küüris Eestimaad.

Nüüdseks on ettevõtmine leidnud matkijaid ka paljudes teistes maailma riikides.

Laupäeval koristavad oma riiki ukrainlased. Pühapäeval võtavad rehad kätte kriisist räsitud kreeklased.

Baltikumi eeskujust lähtudes on ka Kreekas prügileiukohad enne kaardistatud.

Mais järgivad nende riikide-rahvaste eeskuju brasiillased, rumeenlased, bulgaarlased, moldovlased, inglased, kosovarid ja laplased.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

Maaleht - viimased uudised
Pauli talu perenaine Ljudmila Avvo Kolkjast teeb müügiks sibulapärgi ja -vanikuid.
Pauli talu perenaine Ljudmila Avvo Kolkjast teeb müügiks sibulapärgi ja -vanikuid.
“Saak oli keskmine, nagu mullugi,” ütles Kolkjas traditsioonilistel kõrgetel peenardel sibulaid kasvatav Konstantin Avvo.
„Nüüd peame lehmapidamise hädamüügiga lõpetama,“ räägib OÜ Kuustemäe juhataja Tarmo Kokk. Pildil koos poeg Hindreko ja õde Karin Sepaga.
„Nüüd peame lehmapidamise hädamüügiga lõpetama,“ räägib OÜ Kuustemäe juhataja Tarmo Kokk. Pildil koos poeg Hindreko ja õde Karin Sepaga.
Võrumaa noored talunikud tegid järsu kannapöörde ning saadavad oma 200pealise piimakarja Läti ja Poola tapamajja. Üle Eesti võib tapale jõuda veel 5000 lehma ja piimatootmise lõpetada kuni poolsada tootjat.
Unipiha algkooli esimesse klassi läks kuus poissi. Alumine rida – Joosep Kroon, Janor Rosumovski, Andreas  Parol, Tristian Klimbek; ülemine rida – Ralf Plumer, direktor Eha Jakobson ja Aleks Aavik.
Unipiha algkooli esimesse klassi läks kuus poissi. Alumine rida – Joosep Kroon, Janor Rosumovski, Andreas Parol, Tristian Klimbek; ülemine rida – Ralf Plumer, direktor Eha Jakobson ja Aleks Aavik.
“Kes tahtis kooli tulla?” küsib Tartumaal Pangodi järve ääres asuva Unipiha algkooli direktor Eha Jakobson esimesel septembril. Tõuseb kätemeri.
TÜ Puidumüügikeskus
TÜ Eesti Puidumüügikeskuse juhatuse liige Taavi Raadik (vasakul) ja tegevjuht Einar Rannula metsaomanikele kuigi paljulubavaid progoose ei esita - puiduturu tulevik pole kuigi helge.
Üleilmselt valitsev toorainehindade kukkumine on viinud selleni, et ka Eestimaalt raiutud puidule on üha keerulisem turgu leida – nõudlus on kehva ja hind on niru.
Eliitkool 29 lapsele vanas mõisas
3. september 2015 11:26
Eva-Liisa Kaivo saatis esimesse klassi oma vanima poja Pauli ja loodab, et nii tema tütar Miina kui ka pisipoeg Jakob saavad siin oma haridusteed alustada.
Eva-Liisa Kaivo saatis esimesse klassi oma vanima poja Pauli ja loodab, et nii tema tütar Miina kui ka pisipoeg Jakob saavad siin oma haridusteed alustada.
Tänapäeval pole Harmi kooli esimene klass, kus käib kuus last, enam väike, vaid üsna tavaline väikese maakooli klass.