Läti telesaade selgitas, et Valga maksab rõõmuga lätlastele Eesti kõrgemaid lapsetoetusi
Esmaspäeva õhtul viidi Läti rahvusringhäälingu uuriv-ajakirjanduslikus saates „Keelatud võte” (Aizliegtais paņēmiens) läbi katse, kui lihtne on saada paljude Valka elanike eeskujul Eestisse sissekirjutus, et pääseda ligi kõrgematele lapsetoetustele.
Möödunud aasta lõpus lõi Valka kihelkonnaduuma esimees Vents Armands Krauklis häirekella, et nüüdseks on enam kui 1400 valkalast, 10 protsenti omavalitsuse elanikest, hankinud sissekirjutuse Valgas.
See tähendab, et riigi poolt linna eelarvesse suunatav pearaha väheneb, kuigi tegelikult elab Valkas sama palju inimesi edasi. Eesti sissekirjutus on aga mitmes mõttes kasulik – nii lätlastele kui ka Valga linnale.
“Ei saa eitada, et saame riigieelarvest raha, kus arvestatakse ka siin elavate inimeste arvu. Kui 1400 lätlasest osa töötab siin, saame ka osa neist maksudest,” ütleb Valga vallavanem Margus Lepik.
Vents Armands Krauklis ütleb, et Läti riigilt saadav raha sõltub ühelt poolt töötavate inimeste makstavatest maksudest ning teiselt poolt elanike arvust.
„Iga vanusegrupi kohta on toetused erinevad ning lapsed on üks väärtuslikum grupp. Paraku on just lapsi kasulik Eestisse sisse kirjutada. Kolme lapse eest saab Lätis 150 eurot, Eestis üle 500 euro. Sellise suurusega perele on see oluline vahe,” lausub Krauklis.
Lapse enda jaoks ei muutu teise linna sissekirjutusest midagi, kuna ta saab Valka koolis edasi käia ning Lätis ka tasuta arstiabi, kuna on Läti kodanik. Omad plussid on ka täiskasvanutel.
Abi leiab kinnisvaraportaalist
Ajakirjanik suundub varjatud kaameraga Valga vallavalitsusse: “Kuulsin, et siin on lihtsam kui oled sissekirjutatud. Saab toetusi.”
“Jaa, siis peate kindlasti siia sisse kirjutama. Siis saate lapsetoetusi,” vastab ametnik. Selleks on aga tarvis mõne koduomaniku nõusolekut.
Ajakirjanikul sellist sõpra pole, ent on idee. Kinnisvaraportaalist leiab ta üürikorteri omaniku, kes on nõus paberid korda ajama.
“Tahaksin saada pabereid, et elan eestis.”
“Miks vajate?”
“Et lapsetoetusi saada.”
“Kui palju mulle maksate?”
“Kui garanteerite selle mulle viieks aastaks, siis võiks ehk olla 30 eurot kuus?”
“Ma arvestan oma riskid välja ning siis vahest 30 oleks hea, ma arvan”
"Kui see meile mõlemale sobib, siis teeme nii?”
“Jaa, arvan küll, 30 on mõistlik summa.”
Kuna kolme lapse eest on toetuste vahe üle 350 euro, pole 30 eurot paha tulemus. Enamik aga nii tegema ei pea, kuna neile saavad appi tulla tuttavad.
Valka kihelkonnaduuma esimees on välja arvestanud, et Valka linnal on saamata jäänud raha ligikaudu 250 000 eurot. Olukorraga ta leppida ei taha ning on rääkinud ka uue rahandusministriga.
Lapsed alkoholi vastu
Ajakirjanik Guntis Bojārs juhib saatele järgnevas vestlusringis tähelepanu sellele, et poleks mingit takistust ka Riia lapse Tallinnasse sisse kirjutamisel, et hakata saama Eesti suuremaid toetusi.
Läti rahandusminister Jānis Reirs leiab, et olukorrale lahendust pole.
“See on võitlus maksumaksjate eest nagu ka Riia, Riia ümbruse, Jūrmala ja teiste omavalitsuste vahel. See oli ka üks teemadest, mille panime koalitsioonileppesse - ebaaus konkurents maksudele tuleb kaotada ning leida süsteem, kus poleks võimalik nõnda skeemitada,” ütleb Reirs.
Bojārs vastab, et need muudatused on riigisisesed: „Mis saab siis, kui eestlased mõtlevad veel mõne boonuse välja? Valka võib niimoodi nulli jääda.”
Rahandusminister ütleb, et Läti ei saa pakkuda sellist tervishoidu nagu põhjamaades ning maksta makse nagu USA-s.
„Eestlased otsustasid tõsta aktsiisi, et saaks tõsta ka lastetoetusi. Laste suuremad toetused on seotud ka alkoholihindade vahega. Nüüd ütleme, et tahame laste eest sama suurt toetust anda ning tõstame siis alkoholiaktsiisi nagu Eestis. Kes on selle vastu esimesena? Valka linnapea oleks esimene, kes selle vastu on.
Aktsiisi tõstmise tempole, mille eelmine valitsus vastu võttis, oli tal palju vastuväiteid. Valka linnapeale ütlen vastuseks seda, et vaatame asju üldises kontekstis. Linna sissetulekud kasvasid eelmisel ja sellel aastal ligikaudu majanduskasvu tempos.
