Lätlased hakkasid jõulukuuskede elu päästmiseks potipuid välja rentima

Riias tegutsev dekoratiivtaimi kasvatav ettevõte Dreiliņu Stādi varus möödunud jõulude eel endale 1000 potis kuuske, et need jõuludeks välja rentida ning kevadel maha istutada. Huvilisi jätkus.

„Linnakorteri elanikel pole pärast pühi raiutud kuuske kuskile panna. Samuti pole neil midagi teha potikuusega,“ iseloomustab ettevõtja Dainis nišši, kuhu kuuserent hästi sobib. Vastmöödunud jõulude eel pakkus ettevõte lääne linnadeski populaarsust koguvat kuuserenti esimest korda – kavala äriga saab täita töövaese tühimiku, mis taimekasvatajatel pärast aiahooaja lõppu oktoobrist kevadeni kestab.

Ta ei soovi täpseid müügitulemusi välja öelda, kuid rõhutab, et kogu ettevõtmine läks käima oodatust paremini, oli üdini positiivne ja inimestelt sai head tagasisidet. Kui ostjad ei saanud kuuske müügipunkti tagasi tuua, oli Dainis nõus ise kuused nende kodudest tasuta tagasi tooma.

Peamiselt rendivad potikuuski lastega pered. Ettevõtte esindaja Dainise sõnul teavad lasteaialapsed, et jõulukuusk pole elus ning oskavad seetõttu elavat puud rohkem hinnata. Kuuski rentinud pered tulevatki koos lastega müügiplatsile, kus mõni saab tund aega kuuskede vahel ringi joosta, enne kui sobiva välja valib.

„Nüüd hakkavad inimesed kuuski vaikselt tagasi andma ja näeme, et need tagastatakse heas seisus,“ sõnas Dainis. Kuusepuu eest, mida on korralikult joodetud ja mille oksad pole küünlaleegist küljest põlenud, saavad rentijad tagasi kümneeurose tagatisraha. Rent ise on sõltuvalt puu suurusest 17-28 eurot.

Kuna ettevõtmine sujus, lubab kahe töötajaga ettevõte kuuserendiga jätkata ka järgmisel aastal. Dainisel on teooria, et esimesel tegutsemisaastal inimesed mõtlevad, teisel juba tulevad ligi ning kolmandal on kuuserendist saanud traditsioon.

Läti metsaomanike seltsi esimees Arnis Muižnieks kommenteeris Dienas Buzinessile, et mõte on huvitav ja võiks populaarsust kogudes säästa ehk metsaomanike teede ääres kasvavaid jõulueelse rüüstamise ohvriks langevaid noorendikke. Ta juhib siiski tähelepanu sellele, et kuusk ei pruugi temperatuurimuutustele hästi reageerida, kuna see viiakse kõigepealt väljast tuppa ning mõne aja pärast välja tagasi.

„Pole tõsi, et nad üle ei elaks,“ sõnab kuuserentija Dainis. „Eks peab sellele samuti mõtlema ning järgnevatel aastatel võib-olla midagi teisiti tegema. Juhendasime ka nüüd inimesi, et nad kuuse vaheperioodiks võimalusel garaaži või verandale viiks ning seda radika kõrval ei hoiaks.“

Täieliku keskkonna- ja kuusesõbralikkuseni on ettevõttel veel natuke maad minna. Osa hõbekuuski on pärit Lätist, kuid ülejäänud Nordmanni sorti jõulukuused on mujalt Euroopast imporditud. Kõigi sobilike kohalike kuuskede leidmiseks polnud piisavalt aega, aga järgmiseks aastaks loodetakse leida ka mõned kohalikud kuusevarustajad, kelle paraja suurusega puu maast välja kaevata.

Loodetavasti peab looduses kasvanud puu vastu, kui see potti või pigem ämbrisse pannakse, kevadel taas maha istutatakse ning sõltuvalt suurusest kas metsa jääbki või järgmiste jõulude eel taas välja kaevatakse.