Lätlased teevad Eestile viinamarjaveiniga ära
“Eelmisel aastal lihtsustati meil kodus veini valmistamist tunduvalt,” rääkis Läti viinamarjakasvatajate ja veinivalmistajate liidu juht Mārtinš Barkāns. “See avas ukse väiksematele tegijatele.”
Viinamarjade korjamine ja neist veini valmistamine on suuresti käsitsitöö. Toorainet peaks jaguma, kuna Läti liitu kuulub 80 kasvatajat, kellel kokku üle 20 hektari viinapuuaedu.
Barkāns ise kasvatab mitmel hektaril eri sorte. Tema valmistatud valge vein võitis Läti veinikonkursil teise koha ja pärast seda võtsid restoranid selle müüki.
“Nad panid hinnaks 50 eurot pudel, mis tundus minu jaoks üle mõistuse kõrge,” märkis veinimeister. “Aga kahe nädala pärast helistasid ja küsisid juurde, kuna Läti viinamarjavein oli rikaste turistide seas nii nõutuks osutunud.”
Veiniekspert Jaanus Lajal tunnistas, et oli neli aastat tagasi Eesti viinamarjaveinist kuuldes väga skeptiline ja ei uskunud, et siin kasvatatud marjadest saab head veini teha.
“Nüüd olen väga veendunud, et Eestis saab teha head veini, mis ei jää grammigi alla Hispaania või Prantsusmaa omadele,” ütles ta.
Eesti vein isegi hullult hea
Lajal valmistas tänavu sügisel veerandsajalt viinapuult korjatud marjadest veini ja pani selle tammetünni järelküpsema.
“Eesti vein ei tule odavam, aga hullult hea küll,” ütles ta. Kollektsionäärid on praegu veel tammevaadis oleva veini pudeli eest pakkunud 300
eurot. Samas märkis mees, et seda veini ei tasu “noorest” peast juua, vaid tuleks lasta mõni aasta keldris pudeli sees seista.
“Meil on potentsiaal tipptasemel veinitootmiseks väga hea, aga häda on selles, et Eesti seadused ei võimalda seda,” nentis veiniekspert.
Koduveini ajamine on aga viimasel ajal aina popimaks muutunud, seda näitas ka Maalehe koduveinikonkurss.
Arvestades, kui palju müüakse veinivalmistamise komplekte, peaks Lajali hinnangul tehtama tänavu kodudes 800 000 liitrit keelekastet. See juuakse oma pere seltsis või jagatakse sõpradele-tuttavatele. “Müüa seda ju ei saa. Seega jäävad riigil sealt pealt ka maksud saamata.”
Mullu algatas rahandusministeerium alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise raames muudatuse veini ja koduõlut tootvate väiketalunike osas.
Selle kohaselt oleks suurendatud soodustingimustel veini ja kääritatud joogi valmistamise kogust 15 000 ja õlle kogust
40 000 liitrini aastas. Lisaks taheti kaotada nõue, et väike joogitootja peab olema majutust pakkuv turismitalunik.
Sotsiaalministeerium tõmbas aga eelnõule selle alkoholismi suurendavatele tagajärgedele viidates vee peale.
Ei lähe laiaks tarbimiseks
“Viinamarjavein ei läheks laiaks tarbimiseks, vaid turismitaludesse ja restoranidesse,” on maaülikooli professor Kadri Karp nördinud. “See ei mõjuta kuidagi alkoholismi Eestis.”
Karbi eestvõttel tegeldakse maaülikoolis viinamarjakasvatuse ja veinidega, uurides põhjalikult nende biokeemilisi näitajaid ja katsetades lõunamaistest parema veini valmistamist.
Kõik aianduse tudengid saavad veine degusteerida, et õppida “õigesti” jooma ja teha vahet heal ning kehval veinil.
Katsetamise käigus valminud viinamarjavein Rondo sai mullu Euroopa veiniasjatundjate konverentsil väga kiitva hinnangu.
