• 10. XI 2006 lõpetas norralane Helge Johansen rekordkudumise. 23 aastaga kudus mees 3463,73 m pikkuse salli.

  • 11. XI 1999 tekitasid Põhja-Carolina ülikooli teadlased Roger Miller and Klaus Nauta kõige pisema jäätüki.

Väiksemat kui see kuuest veemolekulist koosnev kuusnurkne jääkristall polegi võimalik teha, sest jää moodustumiseks on vaja vähemalt kuut molekuli.

Võrdluseks: veetilgas on 1,5x1021 ehk 1 500 000 000 000 000 000 000 veemolekuli.

Võrdluse võrdluseks: kui lasta tilk vett merre ja viimast hästi hoolega segada, on lõpuks igas maailmamere veeliitris üks selle tilga molekul.

  • 12. XI 1926 sai Nõmme linnaõigused.

Jälgimäe mõisa peremees, populaarse suvituspiirkonna Nõmme omanik Nikolai von Glehn (16. VII 1841 - 7. IX 1923) andis 6. X 1873 Pärnu maantee ja raudtee ristumiskoha lähedal välja esimese suvilakrundi Tallinna kooliõpetajale Johan Pihelmannile.

Rahva jutu järgi olevat ta seejuures lausunud: "Seie saagu lenn."

XX sajandi alguseks oli Nõmmel 800 püsielanikku ning tuhatkond suvitajat. Elamuid oli 300 ringis.

12. IX 1917 sai Nõmme alevi õigused. Omaette linn sai Nõmme olla 12. XI 1926 - 29. VII 1940, mil ta liideti tagasi Tallinna külge.

Nõmme koosneb 10 asumist: Liiva, Raudalu (Raku), Männiku, Rahumäe, Nõmme keskus, Hiiu, Kivimäe, Pääsküla, Vana-Mustamäe, Laagri (Veskimöldre).

Seisuga 1. oktoober 2011 on Nõmmel 38 340 elanikku.

12. novembril avatakse Nõmmel pidulikult Nikolai von Glehni ausammas (pildil makett). Selle autorid on skulptor Seaküla Simson ja arhitekt Kalev Lepik.

  • 13. XI 2008 tõmbas Norra rammumees Kristian Holm väikese sõrmega maast lahti 104,43 kg.

Ühe käega jõutõmbe rekord kuulub sakslasele Hermann Görnerile, kes 29. X 1920 tõmbas Leipzigis parema käega maast lahti 301 kg raskuse tõstekangi.

  • 14. XI 2001 avati Egiptuses Ismailia lähedal suurim pöördsild.

El Ferdani raudteesillal, mis viib üle Suessi kanali, on 340 m pikkune lahti pööratav osa.

  • 15. XI 2005 müüdi kõige kallim poster.

Londoni Reel Poster Gallery müüs USA kollektorile Fritz Langi ulmefilmi "Metropolis" reklaamplakati originaali 690 000 dollari (450 000 euro) eest. Art déco stiilis postri autor on graafik Heinz Schulz-Neudamm. Selle originaale on teadaolevalt alles neli.

  • 16. XI 1992 leiti Inglismaal Hoxne küla juures peitvara, milles oli suurim IV-V sajandi Rooma impeeriumi kuld- ja hõbemündikogu.

Detektorist Eric Lawes läks põllult otsima renditalunik Peter Whatlingi kadunud haamrit, ent sattus 407. aastast pärit peitvarale.

Lawes ja Whatling teatasid leiust kohe võimudele ega hakanud ise varandust välja kaevama. Tänu neile muutusid suhted arheoloogide ja detektoristide vahel paremaks ning kohendati vastavaid seadusi.

Tammepuust kirstus oli ligi 15 000 Rooma kuld-, hõbe- ja pronksmünti ning paarsada kuldehet ja hõbe-lauanõud. Lawes sai leiutasuks 1,75 miljonit naela, mille ta jagas pooleks Whatlingiga.

Peitvara on eksponeeritud Briti muuseumis, sealsamas on näha ka Whatlingi haamer, mis samuti viimaks üles leiti.