Põllumajandusministeeriumi hinnangul on põllumajandusettevõtete kahjud 40 miljoni euro suurused, kuid arvatakse, et need võivad ulatuda isegi kuni 200 miljonini. Eriolukorra väljakuulutamine annab võimaluse kasutada kahjude kompenseerimiseks riigireservi varusid, paluda abi Euroopa Komisjonilt ning rakendada muid meetmeid.

Ministeerium suhtleb pankade ja kokkuostjatega, kelle ees põllumeestel kohustused on. Loodetakse leida raha, millega toetada õigusabiteenuste ostmist ja vajalikke läbirääkimisi.

Leedu peaminister Saulius Skvernerlise sõnul oleks tulevikus vaja looduskahjude tõhusamaks hüvitamiseks luua eraldi fond, tõenäoliselt koos põllumeeste organisatsioonidega.

Farmeritel pole olnud võimalik ka saaki kindlustada. „Leedus pole põllumajandusprobleemidega süsteemselt tegeletud juba pikka aega. Kui sellele oleks varem mõeldud, ei oleks meil praegu nii suuri probleeme,” rääkis peaminister.

Lätis on eriolukord välja kuulutatud 29-s omavalitsuses 110-st. Vihmasadude tõttu on kõige rohkem kannatada saanud Läti lõunapoolsemad alad. Nende omavalitsuste põllumehed saavad kuni oktoobri keskpaigani vihmas või üleujutuses rikutud põllumajanduskultuuride, heinamaa või mahakülvatud ent rikutud talivilja eest riigilt kompensatsiooni taotleda. Eriolukorra väljakuulutamist palusid valitsuselt eelmisel nädalal veel seitse omavalitsust.

Läti põllumehed on seni koostanud ligi 3000 avaldust 74 100 hektarile hävinud saagile, 2900 hektarile külvatud taliviljale ja 13 500 tonnile söödaks mõeldud heinale. „Vaatame kõik juhtumid 1. novembriks läbi, lööme kahjud kokku ning loodame, et valitsus siis ka raha eraldab,“ ütles Läti põllumajandusministeeriumi pressiesindaja Dagnija Muceniece.