“Käisime veterinaariga Triinul külas. Et paremini hinnata tema jalgade olukorda, palusime perepojal viss paela otsas õue tuua. Edasi läks lugu kui märulifilmis. Täisjõus meesterahvas laperdas lehma taga kui lepaleht, Triinu ise nautis vabadust ja pani põllu peal mõnuga traavi. Ei ta longanud ega lonkinud, kiirus oli ikka korralik,“ kirjeldas turvakodu viimast kohtumist Triinuga.

„Meie oleme jätkuvalt seda meelt, et palju kirgi üles kütnud Triinu väärib pensionipõlve, mitte tapamaja. Kes halastaks vanale, 12-aastasele veisele ja pakuks talle kohta oma karjas ja vaba nurgakest laudas?