Lidl pole Soome poekettide seas kõige odavam

 (29)
Lidl
Üks Lidli kauplustest Rootsis.Väsk/Wikimedia Commons

Saksa odavkaupluste kett Lidl, mis on ka Eestis tegevust käivitamas, ei ole Soomes 15 aastaga veel haaranud kümnendikku turust.

Lidl alustas Soomes 2002. aasta augustis, avades ühekorraga kümme kauplust. “Lidl on säästukauplus, mille tootevalik on kitsas,” kirjutas sel puhul Soome Verkkouutiset. “Tooted on valmis pakendatud ja eraldi liha või kala teeninduslette ei ole. Müüakse ka kodumasinaid ja rõivaid.”

2016. aasta septembri seisuga oli Lidlil Soomes 152 kauplust.

Lidlilt oodati ka Soomes eelkõige odavaid hindu, kuid näiteks tänavu aprillis avaldatud Soome Kauppalehti hinnavõrdluses oli Lidl soodsate hindade poolest alles kolmas: kaks Soome kohalikku ketti S-Market ja Prisma suutsid sama ostukorvi pakkuda odavamalt. Varasemalt, 2016. aasta septembris tehtud võrdluses osutus küll Lidl kõige odavamaks.

Korduvalt on Soome meedias räägitud ka sellest, et hoolimata suhtelisest odavusest on Lidli kauplused Soomes märksa kallima hinnatasemega kui Sama keti poed Saksamaal. 2014. aastal võrdles Soome kohalik leht Satakunnan Kansa Lidli toodete hindu Soomes ja Saksamaal, ning sai tulemuseks, et Saksamaal on sama ostukorv märgatavalt odavam. Selle põhjuseks toodi muu hulgas, et Saksamaal on kaubakäibed märgatavalt suuremad. Soome väljaanne Talouselämä leidis, et täpselt sama toote jaemüügihind võib Soomes olla kuni kolmekordne võrreldes Saksamaal asuva kauplusega.

Seotud lood:

Kolmas positsioon

Soome igapäevakaupu müüvate ettevõtete liidu andmeil oli Lidli turuosa 2016. aastal 9,3%, millega kett oli Soomes kolmandal positsioonil. Eespool asusid kaks suurt kaubandusettevõtet: S-ryhmä ja K-ryhmä. Sealjuures omas S-ryhmä, kellele kuulub näiteks ka Eestis tegutsev Prisma kaupluste kett, ligi poolt Soome turust: 47,2%.
Teise turu-uuringute ettevõtte, Nielseni andmeil jäi Lidli osaks Soome igapäevakaupade turul mullu 8,8%, ning Saksa firma avas aasta jooksul seitse uut poodi.

Lidl on küll kogu Soomes tegutsemise ajaloo jooksul turuosa kasvatanud, kuid turg oli kahe suuretevõtte vahel ära jagatud ja Saksa firma jaoks jäi algusest peale vähe ruumi.

Probleemid Alkoga

2013. aastal Yle kanalile antud intervjuus näiteks kurtis Lidli maajuht Lauri Sipponen, et eriti keeruline on tuua Lidli poodidesse allüürnikuks riikliku alkoholimonopoli Alko müügipunkte - kümne aasta jooksul saadi neid vaid üks, ning Alko puudumine oli paljude klientide jaoks probleemne.

Samuti põrkus Lidl sageli kokku sellega, et Soomes rajatavaisse uusrajoonidesse plaaniti vaid kaks kaupluse asukohta, mis automaatselt läksid kohalikele suurfirmadele.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare