Liiga palju unustatud kalmistuid. Ikka veel…

 (3)

Kikevere kalmistu
Kikevere kalmistu korrastamise eestvedaja Mart Mäemetsa selja taga võib nüüd näha hoolitsetud viimset puhkepaika. Varem oli siin tõeline padrik.Foto: Sven Arbet

Roostes raudristid vaevu välja paistmas rinnuni ulatuvast heinast või suisa võsast. Kahjuks üsna sage vaatepilt. Eestis leidub siiski üha enam hakkajaid inimesi, kes unustatud kalmistuid korda teevad.

"Eestimaal on nii palju kalmistuid, mis vajavad hoolt," räägib Harjumaal Padise vallas oma kihelkonna kalmistute korrashoiu eest hoolitsev Risti koguduse õpetaja Annika Laats. 

"On ilusaid ja hoolitsetud haudu, kuid ka haudu ja vanu raudriste, mis jäänud ajahamba pureda."

Laats on teinud koos laste ja noortega kalmistute korrastamiseks suvelaagreid. Lisaks haljastuse eest hoolitsemisele on olnud suur töö vanade raudristide kordategemine. 

"Oleme tegutsenud Harju-Risti uuel ja vanal kalmistul ning noorte abiga umbes 160 risti korda teinud, talgupäevadel veel lisaks," märgib Laats.

Kõige keerukam ja kulukam töö on olnud vanade puude langetamine hauaplatside vahel ning lagunenud kivist hauatähiste taastamine.

Pärijata pole pärandit

Muinsuskaitseamet on Padise kalmistute korrastamist toetanud töövahenditega ning saatnud appi spetsialist Paul Uibopuu, kes on lastele õigeid töövõtteid õpetanud. 

Seotud lood:

Ka sel aastal korraldavad õpetaja Laats ja Risti kogudus lastelaagri pisikesel Vilivalla kalmistul. Seal ootab ees 94 vana raudristi, nii et tööst puudu ei tule. 

Laatsi sõnul teevad mahajäetud kalmistud kohalikule rahvale muret. Eriti suur väljakutse on hoida korras just surnuaedu, kuhu enam ei maeta. Laats pakub lahenduseks, et need kalmistud võiks tulevikus uuesti kasutusele võtta, mitte rajada uusi.

Padise ettevõtlikul rahval leidub mõttekaaslasi.

Hiiumaal asub Kummistu kalmistu, mis on juba 1920ndatel täis maetud. Sellegipoolest korraldab seal nüüd juba kaheksa aastat talgupäevi kohalik muinsuskaitseseltsi esimees ja muinsuskaitseameti Hiiumaa vaneminspektor Dan Luukas. 

"Proovime igal aastal talgute korras võsa maha võtta ja kalmistut korrastada," ütleb Luukas. "Vähemalt kümmekond inimest tuleb ikka kokku!"

Hiiumaalgi on abiks käinud lastelaagrid. Luukas ütleb, et üheskoos tehakse tööd ning taustaks räägib ta lastele pisut kohalikust kultuurist ja ajaloost.

On ju kalmistud osa meie kultuuripärandist. Tänavuse kultuuripärandi aasta juhtmõte "Pärijata pole pärandit" kõlab kalmistute puhul eriti sümboolselt.

Hea näide kohalike inimeste missioonitundest on ka Sikamäe kalmistu Tartumaal. Selle Rõngu lähedal maalilisel künkal asuva mahajäetud matmispaiga korrastas külarahvas juba mõne aasta eest. 

Lõhutud raudristidest aed

Tallinna-Tartu maantee ääres Imavere lähedal asuv Kikevere kalmistu on aga näide sellest, kuidas agar kogukond on osanud pärandi säilitamiseks eurotoetusi kasutada. 

Kikevere kalmistu korrastamise võttis endale missiooniks Mart Mäemets, kelle lähedased seal puhkavad. Mäemetsa sõnul alustasid nad kalmistu korrastamist algul oma perega, kuid peagi mõistsid, et üksi ei jõua. Nii Mäemets kui ta ema Leili Ellermaa kasutavad tollase olukorra kirjeldamiseks sõnu "džungel" ja "padrik". 

"2009. aastal tuli mõte külaselts luua ning sellele muu hulgas ka kalmistu korrastamiseks raha taotleda," selgitab Mäemets. Ta lisab, et ka külaseltsi moodustasid algul põhiliselt tema lapsed ja nende pered. Hiljem lisandus teisigi. 

"Tollal hakkasime ka talgutega pihta ja algul käis rahvast päris palju," sõnab Mäemets. Veel on abiks käinud lastelaagrid ja ükskord ka rahvusvaheline noortelaager. 

"Mõni ei olnud reha näinud ja mõni ei osanud labidat kasutada," muigab ta seda meenutades. "Õnneks saab kõike õpetada."

Kikeveres tehtud tööde loetelu on pikk. Alates prügi koristamisest, muru külvamisest ja ristide renoveerimisest kuni majandushoone ehitamiseni, ohtlike puude langetamise ja juurimiseni. 

Tulevikuplaanid on samuti paigas. 2007. aastal lõhkusid arvatavasti vanarauakratid seal 17 risti, kuid teadmata põhjusel neid kaasa ei viinud. Nüüd soovib Mäemets neist rajada ristimüüri.

Vanad kalmistud

- Eestis on teada umbes 550 kalmistut ajavahemikust
1773-1940, neist on praegu kasutuses ligi 400.

- Mõisakalmistuid on ligi 80, talukalmistuid u 20 ja kirikuaedu 69.

- Kultuurimälestisena on kaitse all 315 kalmistut, neist
kasutuses 262.

- Mahajäetud kaitsealuseid kalmistuid on 53.

Allikas: muinsuskaitseameti restaureerimis-
ja arendusosakonna juhataja asetäitja Ilme Mäesalu

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare