Liiklushuligaanidele ja avaliku korra rikkujatele jaanipäeval asu ei anta
Politsei-ja Piirivalveameti politseimajori Kaido Saarniidu sõnul on eesseisvate pühade ajal politsei suuremate ressurssidega väljas just neis piirkondades, kus on inimesed ja toimuvad suuremad pidustused.
„Alkohol on paratamatult paljudele jaanipühade lahutamatu kaaslane. Samas on selle liigtarvitamine ka üheks suurimaks õnnetustesse sattumise põhjuseks - inimene kaotab ohutaju, satub kergemini konfliktidesse ning langeb sagedamini kuriteo ohvriks," räägib Saarniit ja paneb inimestele südamele võtta pidustused vastu eelkõige turvaliselt ning ohutult.
Politsei on suuremate jõududega väljas ka liikluse rahustamisel. „Roolijoodikute ja kiiruseületajatega oleme karmid ning korduvrikkujate puhul kasutame vajadusel kõige äärmuslikemaid meetmeid - liiklusrikkujatele võidakse määrata arest või tema liiklusvahend konfiskeerida. Pühade ajal on politsei selliste rikkumiste puhul resoluutne ja karmikäeline, et hoida inimeste elusid ja tervist,“ rõhutab Saarniit.
Et jaaniöö mööduks turvaliselt, võiks iga seltskond enda seast leida vähemalt ühe kaine peolise, kes sõpruskonnal silma peal hoiab ja saab vajadusel kaaslastele autojuhiks olla. Samuti peab igaüks tegema kõik endast oleneva, et purjus inimene rooli taha ei istuks. Autosõidule minnes olgu sõidukis reisijaid vastavalt istekohtade arvule ning kõigil turvavööd kinnitatud.
Jaanitulelistel soovitab politsei arvestada ka teiste ümberkaudsetega. Muusika võiks südaööst alates olla mõistlikul helitasemel. Suuremate ühispidude korraldajatel on kohustus tagada, et pidu mööduks turvaliselt ja vahejuhtumiteta.
Eelmisel aastal tõsisemaid õnnetusi ega üliraskeid kuritegusid jaanipühade ajal ei registreeritud. Suurem osa politseile tulnud väljakutsetest olid seotud alkoholi liigtarvitamise ning selle tagajärjel tekkinud tülidega. Jaaniööl avastas politsei enam kui poolsada alkoholi mõju all juhti.
