Linnad ja vallad asuvad laupäeval ise riiki ehitama
“Kui me ise oma riigi arendamisega ei tegele, kes siis veel?” küsib Eesti Maaomavalitsuste Liidu tegevdirektor Ott Kasuri.
Ta ei jäta aga küsimust õhku. Nii valdade kui linnade esindajatel on hulk mõtteid ja väiteid, mis plaanitakse üldkogul avalikult välja öelda.
“Eestimaa Linnade ja Valdade Üldkogu valib elamisväärse ja areneva Eesti tee,” väidab üldkogule esitatava deklaratsiooni mustand (puhtandit veel lihtsalt pole).
Enne läheb päev looja
Veel väidab deklaratsioon, et Eesti riik on tugev siis, kui on tugevad linnad, vallad ja maakonnad ning kaasaja nõuetele vastav omavalitsussüsteem.
Paraku näeb asi tegelikkuses hoopis teisiti välja. Oskar Lutsu “Kevadet” meenutades võib öelda, et enne läheb päike looja, kui Eestimaa elu puuduste nimekirjal lõpp tuleb.
Mõned punktid selles nimekirjas on järgmised. Rahvaarv enamikus Eesti valdades ja linnades väheneb, sünde on vähem kui surmasid, koole suletakse, postkontoreid suletakse, kauplusi suletakse, perearstid putkavad välismaale.
Ühtpidi nõutakse valdadelt ja linnadelt teenuste osutamist, samal ajal pole neid teenuseid selgelt sõnastatud ega nende täitmiseks ka raha eraldatud.
Soov, et omavalitsused ise omavahel liituksid, on valdavalt jäänudki sooviks. Ning vähemalt Pühajärve rahvas on hiljem korduvalt mõelnud, miks küll Otepääga ühineti.
Haldusterritoriaalsest reformist on kõneldud aastaid, see on jäänud aga sündimata. Küll on samal ajal usinalt kulgenud hiiliv haldusreform, mida on toimetanud iga ministeerium ning isegi iga ametkond eraldi. Tulemus: riigiasutused koonduvad üha enam keskusse.
Ikka veel rahumeelselt
Kuigi õpetajatest ajendatud streik elavalt silme ees, ei kavatse vallavanemad ja linnapead laupäeval Tallinnas loosungeid lahti rullida.
“Võimu võtma me ei lähe,” kinnitas Ott Kasuri.
Selle asemel plaanitakse esitada Riigikogule ja valitsusele alternatiiv riigi ühekülgsele, keskust eelistanud omavalitsuspoliitikale.
“Nüüd on viimane aeg proovida, mida suudavad maakonna elanike poolt ametisse seatavad ning linnade ja valdade ühiseid huve esindavad struktuurid,” väidab deklaratsioon.
Üldises plaanis tähendab see maakondlike omavalitsusliitude tugevdamist. “Tahame näidata, et on ka teisi regionaalse korralduse võimalusi kui kunagi välja pakutud nn 15 pluss 5 kava,” lausus Kasuri.
See pole aga ainus teema. Koigi vallavanem Kristjan Kõljalg tähtsustab ettepanekut, mis paneks omavalitsustele ettevõtluse arendamise kohustuse.
“Pean just ettevõtluse arengut ja sellest tulenevat töökohtade loomist ainukeseks, mis võib päästa maapiirkonnad täielikust hääbumisest,” lausus ta.
Rakvere linnavolikogu esimees Mihkel Juhkami oli üldkogu ettevalmistamisel osaline aga nn euroraha teemaga tegelevas töögrupis.
“Julgen küll väita, et need ettepanekud, mis pikkade vaidluste tulemusena valitsusele esitamiseks kirja said, kajastavad tõepoolest meie kõige suuremaid valupunkte,” lausus ta. “Praegu, märtsi lõpupäevil, on ilmselt kõigile eestimaalastele arusaadav, miks meie eelistuseks number üks on seatud linnade-valdade teede ning tänavate olukord.”
Mitte vaid Tallinna asi
Korraldajad loodavad, et kohale tulevad peaaegu kõikide Eesti omavalitsuste esindajad.
Nende kõrval olid nii kogu ettevalmistamisel kui on ka esinejatena kaasa tegevad teadlased nagu Tallinna Tehnikaülikooli sotsiaalteaduskonna dekaan Sulev Mäeltsemees ning Tallinna Ülikooli avaliku poliitika professor Georg Sootla.
Üldkogu ette valmistanud töörühmades osales 40 inimest.
Kuigi üritust kannab täies mahus üle Tallinna TV, pole Ott Kasuri sõnul siiski tegu ühe erakonna üritusega. Vastu ei võeta poliitilisi pöördumisi ega avaldata toetust ühelegi erakonnale.
“Üldkogu üks korraldajaid on ka Eesti Linnade Liit ning Tallinn on selle liige,” lausus Kasuri, selgitades Tallinna TV ülekande tagamaid.
- kodanikuühiskonna tugevdamist;
- kohaliku omavalitsuse osakaalu, otsustusõiguse ja vastutuse suurendamist ühiskonnaelu juhtimisel ja korraldamisel;
- maakondade omavalitsusliku juhtimise ja koostöö tugevdamist alternatiivina senisele killustatud ametkondlikule juhtimisele;
- Eesti eri piirkondade elu ja arengut toetavat omavalitsus- ja regionaalpoliitikat alternatiivina piirkondade hääbumisele;
- maakonnalinnade aktiivset kujundamist piirkondade arengumootoriks alternatiivina ühe või kahe keskusega Eestile;
- Riigikogu kohaliku omavalitsuse ja regionaalpoliitika komisjoni moodustamist alternatiivina senisele passiivsele kõrvaltvaatamisele;
- keskvalitsuse ja kohaliku omavalitsuse sisulist partnerlust lahenduste leidmiseks alternatiivina keskvõimu kõiketeadvale valitsemiskorraldusele;
- kohalike omavalitsuste tulubaasi taastamist ja tugevdamist;
- omavalitsuste maksustamisõigust ja üksikisiku tulumaksu ning maamaksu kujundamist tegelikeks kohalikeks maksudeks.
Allikas: Eestimaa linnade ja valdadeüldkogu deklaratsiooni mustand
