Linnad-vallad aitavad prille osta
Rohkem kui kolmveerand Eesti omavalitsustest toetab nõrga silmanägemisega lapsi prillide ostmisel, tasudes abivajaja eest keskmiselt 800 krooni prillide hinnast aastas.
Üks selliseid omavalitsusi on Saaremaal asuv Kärla vald, kes tasub klaaside hinna sajaprotsendiliselt ning raamide eest kuni 300 krooni, jättes lapsevanemate maksta vaid üsna pisikese summa.
Kärla valla elanik Alvi Preedin, kelle kolmest lapsest kaks vanemat kannavad prille, peab omavalitsuse toetust äärmiselt tähtsaks.
"Pere sissetulek on meil väike ja prillide ostmine oleks väga raske," tõdeb Alvi Preedin. "Ostmata poleks need muidugi jäänud, kui ikka tarvis on, aga oleks tulnud millegi arvelt kokku hoida."
Praegu 16aastane Marta ning 12aastane Joosep hakkasid juba üsna varsti pärast kooliminekut kurtma, et ei näe hästi raamatut lugeda ega tahvlile vaadata. Arsti juures selguski, et üks laps vajab miinus-, teine aga plussklaasidega prille. Kuna ema ei teadnud toetuse saamise võimalusest siis veel midagi, sai esimesed prillid ostetud oma raha eest, mis tähendas rohkem kui tuhandekroonist väljaminekut.
Hädavajalik toetus
"Aga siis helistas mulle valla sotsiaalnõunik ja rääkis sellest kompensatsioonist," rõõmustab Alvi Preedin. Laste nägemise muutumise tõttu on nad iga paari aasta tagant vajanud uusi prille, millest pere on pidanud tasuma vaid osa raamide hinnast, mis on jäänud enamasti mõnesaja krooni piiresse.
Tõenäoliselt kulub valla abi edaspidigi marjaks ära, sest Joosepi nägemine on küll tasapisi paranenud, kuid Martal hoopis halvenenud. Ka pere noorimal lapsel, 9aastasel Joonasel on üks silm märksa nõrgem kui teine ning temagi võib peatselt prille vajada.
Suurim summa, mis omavalitsustes mullu ühe lapse prillide eest maksti, oli 2750 krooni. Enamasti jääb summa aga 500-1000 krooni vahele ning sageli toetatakse vaid neid lapsi, kelle pere on majanduslikes raskustes.
Ka Jõgeva linn lähtub prillitoetuse maksmisel pere toimetulekust, ent linnavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Terje Kaldma on esitatud avaldustest vaid vähesed tagasi lükatud.
"Kui pere olukord on väga vilets, siis oleme hüvitanud prillide hinna täies mahus," kinnitab Terje Kaldma. "Prillid maksavad ikka üle 1000 krooni, ehkki vanemad püüavad odavamaid raame valida."
Jõgeval elava 18aastase Timmo Bergmanni ema Helle Bergmann on mitmel aastal linnalt prillitoetust saanud ja tõdeb, et ise poleks ta suutnud oma puudega pojale prille osta.
"Eelmisel aastal maksid ta prillid 1800 krooni," kostab Helle Bergmann, kelle sõnul nõuavad Timmo erilised silmapõhjad ka väga spetsiifilisi ja kalleid prilliklaase. "Ilma prillideta ei näe poeg eriti midagi - tal tekivad tasakaaluhäired ja põrkab vastu seina," lisab naine.
65 000 krooni lapsele
Lisaks prillihüvitisele kompenseerivad paljud omavalitsused ka teisi laste tervisega seotud kulutusi, näiteks mitmesuguseid raviteenuseid, sealhulgas sõltuvushäirete ravi ja narkomaanidele mõeldud metadoonasendusravi. Ravimite ostmist toetab 42 protsenti omavalitsustest - näiteks mullu oli keskmine ravimihüvitis 726 krooni ühe lapse kohta, suurim summa küündis aga 2000 kroonini.
Näiteks Saue vald on osaliselt kompenseerinud ühele oma lapsele näidustatud delfiinravi Krimmi linnas Jevpatorijas, kus kümnepäevane ravipakett maksab 34 000 krooni. Saue valla sotsiaalnõuniku Mare Jallai sõnul on omavalitsus toetanud lastele ka hipoteraapiat ehk hoburavi, insuliinipumpade ja ratastooli ostmist, kaldteede ehitamist ning spetsiifiliste analüüside tegemist.
Rohkem kui pooled omavalitsused toetavad täiendavate summadega ka puudega lapsi ning kuna nende hooldamine ja abivahendid on väga kallid, on ka neile mõeldud hüvitised teistest pere- ja lastetoetustest tublisti suuremad. Nii oli eelmisel aastal puudega alaealisele mõeldud keskmine toetussumma 6000 krooni ning suurim üle 65 000 krooni.
