Jagada oli kaks tuhat pudelit ökosmuutit ning selleks plaanitud umbes kaks tundi. „Usun, et saame hakkama. Kui kahe tunniga ei saa, oleme kauem!“ ütles aktsiooni idee autor Kristjan Õunamägi. Kella poole kahe paiku oli vabatahtlike hinnangul jagatud kolmsada kuni nelisada pudelit. Korraldajad pakkusid, et aega läheb plaanitust veidi kauem, umbes kella neljani.

Pakutud smuuti oli pärit Saksamaalt. „Need on maailma viljadest, kuid kasvatatud mahepõllumajajanduslikult. Tulevad Saksamaalt. Saksamaa on päris arenenud mahetootmise osas, kindlasti on meil palju õppida,“ rääkis Õunamägi.

Saksamaalt olid pärit ka mitmed jagamispunkti külastajad. Smuutisoovijatest umbes pooled olid välismaalased, nende hulgas oli nii prantslasi kui hispaanlasi. Suure osa huvilistest moodustasid soomlased. Pudelitega kaasa antavad flaierid sisaldasid ettenägelikult ka inglisekeelset informatsiooni.

Suurem osa inimestest olid küll väga õnnelikud tasuta smuuti üle, kuid mesilaste hukkumisest väga palju kuulnud ei olnud. Sellest hoolimata pooldati mahedaid tooteid ning suhtuti aktsiooni positiivselt.

Samas oli jagamispunkti ees peatujate hulgas ka OÜ Loodusvägi tegevusega kaasamõtlejaid. „Olen isegi siin linnas näinud neid surnud mesilasi. See on ikka päris õudne,“ sõnas mööduja Jana. „Mul vennal surevad kõik mesilased ära. Tõuseb hommikul üles, ja naabril juba pritsitud, talle pole keegi öelnud ega teada andnud,“ jagas Eha oma kogemus.

Nii eestlaste kui välismaalaste hulgas oli aktsiooni tõmbenumbriks inimsuuruses mesimumm, kellega suur osa möödujaist soovis koos pilti teha. Mesilaseks kehastunud vabatahtlik põhjendas oma osalust: „Iga inimene peaks hoolima sellest, et need väikesed mesilased saaksid oma tööd teha!“