Linnupojad saavad ise hakkama
Meie aia kuldnokapojad lahkusid pesakastist juba nädalapäevad tagasi. Nüüd on nad koos oma vanematega ilmselt liitunud ühega neist suurtest parvedest, mis põldudele uitama ilmunud.
Samas jäid linavästrikupojad pesa lähedale omaette tegutsema. Neid noori linde võib näha külateel jalutamas, mõnes lombis suplemas, põlluservas kõrte otsast toitu haaramas jne.
Pesahoidjad ja -hülgajad
Ka lendamist õppivad põldvarblasepojad jäid pesa lähedale.
Pärast kambas proovilende, mida saadab noorte lindude rõõmus vadin, maandutakse pesa lähedal olevale aiale või tuhisetakse otse kuusevõrasse, kus asub pesa.
Teinekord jääb aga mõni varblasepoeg aiale pikemalt konutama. Kui lösakil istuja hakkab säutsuma, mis inimese kõrvale tundub kaeblikuna, võibki tekkida mulje, et vaene linnupoeg on kuidagi hätta sattunud.
Tegelikult on vanalinnud lähedal ja pojal pole häda midagi.
Laias laastus jaotatakse linnud pesahoidjaiks ja -hülgajaiks.
Näiteks kiivitaja, pardi või ka nurmkanade pojad on juba koorudes nägijad ja sulgedega kaetud ning õige kohe pagevad pesast. Koos emaga liigutakse ringi ja otsitakse varakult ka ise toitu.
Samamoodi võib metsas kohata mõnda kakupoega, kes ei istu korralikult pesas, vaid kakerdab rohus. Taas kehtib reegel, et tal on side emaga olemas ja inimese abi pole soovitud.
Enamik linde ei suuda poegi inimese eest nii tulemuslikult kaitsta nagu mõned hallvaresed, hakid või kühmnokk-luiged, kes oskavad nii ähvardada, et inimene lindude “omavoli” pärast pigem vallamajja kaebama läheb. Sellepärast jätab tark inimene lindude ellu lihtsalt sekkumata.
Eriolukord on aga maanteel, kus praegu paljude noorlindude liikumist märgivad autorataste all lömastatute väikesed tombud ning mõnigi keset teed lipendav tiib.
Kuumad hetked
Pühapäeva õhtul liikus nelja kilomeetri pikkusel teelõigul lausa kümneid linavästrikupoegi, kellele lisandus nii noori kui vanu vinte, põõsalinde ja teisi.
Just noorlinnud ei oska autosid nii oskuslikult vältida, kui seda enamik täiskasvanutest teeb. Autojuhid seega saaksid sõitu aeglustades nende heaks palju ära teha.
Praegune noorte lindude sagimine ei ole aastaringi ainus pesadest välja tulemise aeg.
Paljud väikelinnud asutavad end pärast esimese pesakonna poegade lennuvõimeliseks saamist järgmist kurna munema.
Sellist tohutut elevust, laulu ja lärmi nagu kevadel ei ole, kuid linde jälgides võib siiski märgata ka kurameerimisi. Näiteks mõni elevil varblasepaar või põõsalinnud, kes ilmuvad kogemata vaatevälja, kuna käib tormakas teineteise tagaajamine.
- ta on liikuv ja püüab inimese eest põgeneda;
- ta silmad on niisked ja täiesti avatud;
- ta teeb kinnipüütult kõva kisa ja roojab;
- käes hoituna tundub ta soe;
- kõhupool on sagedasest toitumisest iseloomulikult prunnakas.
Tõeliselt hädas lindudest saab teatada päästeametile (tel 112) või keskkonnainspektsioonile (tel 1313).
Kes millal suureks saab?
- Kuldnokk. Noored lendavad pesast välja juba 20. elupäeval ning liituvad teiste pesakondadega ja vanalindudega.
- Suitsupääsuke. Aasta jooksul võib olla kuni kolm pesakonda. Pärast kolmenädalast toitmist lendavad pojad pesast välja ja peagi lõpetavad vanemad nende toitmise.
- Põldvarblane. Ühel aastal on mitu kurna. Pojad lahkuvad pesast kahenädalasena. Juuli lõpul ja augusti algul aga moodustuvad juba suuremaid seltsinguid, sageli koos koduvarblasega.
- Linavästrik. Aastas on tavaliselt kahed pojad. Umbes 13 päeva peavad koorunud pojad pesas viibima. Seejärel lahkuvad nad küll pesast, aga lendama õpivad alles nädala jooksul.
- Punarind. Ühel aastal on tavaliselt kaks kurna. Pojad kasvavad pesas 12 päeva. Seejärel on nad vanemate hoole all veel kaks nädalat, sest ei oska veel lennata.
- Hallrästas. Kui pojad 12 päeva pärast koorumist pesa maha jätavad, õpivad nad vanemate tiiva all, kuni nood oma teise kurnaga tegelema hakkavad.
- Põldlõoke. Koorunud pojad püsivad pesas tavaliselt 10 päeva, hiljem jooksevad ringi pesa ümbruses. Nädala jooksul pärast pesast lahkumist vanemad veel toidavad neid. Kui pojad on iseseisvunud, alustavad vanemad teist pesitsust.
Allikas: bio.edu.ee/loomad/Linnud/ ja Eesti Ornitoloogiaühing
