Talumiskohustusega Omanike liidu juhatuse esimees Eivor Maiväli tunnustab, et pärast kuue aasta pikkust vahet on taas mingigi regulatsioon, mis sätestab talumistasu suuruse.

Nimelt tunnistas Riigikohus 17.04.2012 otsusega senised talumistasu arvestuseks olevad sätted põhiseadusega vastuolus, nii valitses aastaid talumistasu suuruse arvestamises otsekui õiguslik vaakum ja võrguomanikud maksid maaomanikele väga nigelat tasu.

Alates 1. jaanuarist 2019 hakatakse talumistasusid maksma uute arvutuste ja koefitsientide järgi.

Kui palju maaomanik siis tegelikult võidab? Keskmiselt kolm korda, aga võit võib olla ka suurem.

Talumistasu eelnõu seletuskiri toob välja järgmised näited.

Talumistasu arvutamine kuni Riigikohtu otsuseni 12.04.2012. aastal.

0,1% maa maksustamishinnast korrutatakse maa sihtotstarbe koefitsiendiga (0,01-0,75)

Näide: Liini kaitsevöönd Võrumaa kinnistul on 6016 ruutmeetrit, maksustamishinnaga 165 eurot. Talumistasu 0,1% 165 x 0,01 = 16 senti.

Talumistasu alates 2015. aastast.

2,16% maa maksustamishinnast korrutatakse maa sihtotstarbe koefitsiendiga (0,5 või 0,75) . Osad võrguettevõtjad on maksnud talumistasuna ka maamaksu summa (maksumäär 0,1-2,5% korrutatakse maa maksustamishinnaga).

Näide. Liini kaitsevöönd Võrumaa kinnistul on 6015 ruutmeetrit, maksustamishinnaga 165 eurot. Talumistasu 2,16% 165 x 0,5 = 3,56 eurot.

Talumistasu alates 1. jaanuarist 2019. aastal.

7,5% maa maksustamishinnast korrutatakse kitsenduse koefitsiendiga (1,0 ja 0,5 või 0).

Näide: Liini kaitsevöönd Võrumaa kinnistul on 6016 ruuutmeetrit, maksustamishinnaga 165 eurot. Talumistasu 7,5% 165 x 1,0 = 12,38 eurot.

Antud näite puhul saab omanik üle 12 euro juurde. Aga kõrgema maa maksustamishinna puhul on ka talumistasud kõrgemad. Praegu on taotlenud talumistasusid ainult 10% neist maa- ja metsaomanikest, kes on õigustatud talumistasusid saama.

Välja on arvutatud, et elektri põhivõrgu ettevõtja peaks sel juhul, kui taotluste arv jääb samaks (10,2%), maksma talumistasudeks uue korra järgi kokku 125 000 eurot aastas (senisest kolm korda rohkem).

Kui taotlused esitatakse poole eraomandis kaitsevööndi ulatuses (50%), peaks elektri põhivõrgu omanik maksma 614 041 eurot ja kui taotlused esitatakse kogu eraomandis kaitsevööndi ulatuses (100%), tuleks elektrivõrgu ettevõtjal välja käia kokku 1,22 miljonit eurot aastas.