Looduse fond: kaitsealune mets ei pruugi olla kaitstud

Eestimaa Looduse Fondi esimees Tarmo Tüüri ettepanekute ühise nimetajana võib välja tuua tõdemuse, et kaitse-eeskirjades sätestatud erisused enam tegelikku kaitset ei taga. Need tuleks põhjalikult üle vaadata ning lageraiet lubavad punktid välja rookida.

"Me ei tea tegelikult, kas kaitseväärtused on ka tegelikult kaitstud või mitte, sest sisse on viidud niivõrd palju erisusi,” nentis Tüür. „Kuigi kaitsmise eesmärk on ennekõike kaitsta vanu metsi, tuleb tõdeda, et neid enam eriti polegi. Ka vanade metsade liikide käekäik on halb. Ja kuni see on nii, ei saa me öelda, et metsade kaitsmisega oleks kõik hästi ja kenasti.”

Eestis on rangelt kaitstavaid ja piiranguvööndi metsi ligi 25% metsamaadest. Nendest vaid umbes 35% on oma vanuselt üle keskmise.

25. oktoobril Riigikogus keskkonnakonverentsil esinenud Tarmo Tüür on seisukohal, et kuna kaitsealustest metsadest üle poole on keskealised või noored metsad, siis tähendab see seda, et nad on hiljuti siiski olnud majandatavad. Kui looduskaitseseaduse järgi on piiranguvööndis uuendusraie ehk siis lageraie keelatud, siis kaitse-eeskirjade kaudu on see paljudes kohtades n-ö erandina siiski lubatud ja võimalik. Tõsiseid probleeme on ELFi hinnangul ka Natura-alade metsade kaitsmisega.

"Peagi anname üle looduskaitseseaduse muudatusettepanekud, millega sätestatakse minimaalne täpsustatud kaitsekord kaitstavates metsades. ELFi ettepaneku kohaselt ei tohi kaitstaval loodusobjektil ning ranna ja kalda piiranguvööndis lubatud raiega puistu esimese rinde täiust viia madalamale kui 30%,” rääkis Tüür.

Keskkonnaministeeriumilt aga oodatakse metsade kaitse alla võtmise selget ajakava, koos kõigi etappide tähtaegadega, et see oleks avalikkusele selge ja avatud protsess.