Algavaks nädalavahetuseks prognoositakse jätkuvalt olulise sajuta ilma, mis tähendab, et tuleoht kasvab veelgi.
Äärmiselt suure tuleohu korral võivad kohalikud omavalitsused keelata igasuguse metsa kasutamise ja võõras metsas viibimise.

Suure tuleohu korral on lubatud metsa kasutamine puidu saamiseks, jahinduseks, teadus- ja õppetööks, metsas viibimine puhkuse ja sportimise eesmärgil ning metsasaaduste varumine, kuid nende tegevuste juures tuleb arvestada, et looduses võib tulekahju tekitada kustutamata suitsukoni, süüdatud lõke, mootorsõiduki summutajast lennanud säde või maha jäetud klaasikild (pudel).

Kuival perioodil on tule tegemine looduses ülimalt ohtlik tegevus. Lõket tohib teha vaid selleks ettenähtud kohtades, kus lõkkeplats on juba eelnevalt spetsialistide poolt õigesti ette valmistatud (näit. RMK lõkkeplatsid) ning kui tuule tugevus ei ole üle 1,5 m/sek.

Samuti peaks seltskonnas olema nn. selge grupijuht, kes hoiab kaaslastel ja lõkkeplatsil silma peal. Enne lahkumist tuleb veenduda, et lõke oleks täiesti kustunud.

Päästeteenistus palub kõigil, kes märkavad metsades mingit tuleohtlikku tegevust, teatada sellest ööpäevaringselt töötavale päästeala infonumbrile 1524.

Virumaa piirkonnas on tänavu praeguse seisuga registreeritud 509 metsa ja maastikutulekahju, neist 419 Ida- ja 90 Lääne-Virumaal.

Aprillikuu lõpul sai kulupõlengus vigastada inimene Tapa linnas, hooletult tehtud lõkkest alguse saanud maastikupõlengute tagajärjel on hävinud hooneid nii Ida- kui ka Lääne-Virumaal.

Ainuüksi juunikuu esimese nädala jooksul on Ida-Virumaal registreeritud juba 18 ja Lääne-Virumaal neli metsa/maastikupõlengut. Praegu tegeleb päästeteenistus suuremate maastikupõlengute kustutamisega Ida-Virumaal Puhatu rabas ning Narva karjääris.

Alates 12. märtsist kehtib üle Eesti tuleohtlik aeg, mil metsas ja muu taimestikuga kaetud alal on keelatud kõik tulekahju tekitada võivad tegevused, nagu kulu ja raiejäätmete põletamine, suitsetamine.

Metsas on keelatud tehnilise rikkega transpordivahendi kasutamine ning põlevate, hõõguvate või isesüttivate ainete transpordivahendist väljaloopimine. Otsese tuleohu tekitamise eest võib süüdlast oodata kuni 18 000 krooni suurune trahv ning lisaks tuleb tasuda keskkonnakahju.