Viimati jäi ta alla Saaremaa metsafirmale AKM, kes esindas mitme inimese looduskaitsemaadega tasaarvestamise eelisõigust.

Kirjalikul enampakkumisel 3. mail tegi AKM koos oma partneritega pakkumise 22 kinnistule ja võitis 14. 16. mai oksjonil pakuti 35 korda ja võideti
8 korral.

Teised, kellega nn tavalistel maaostjatel tuleb konkureerida, on ametlikult võttes piirinaabrid. “Tihti on aga pakkumise järgi täiesti selgelt näha, et metsamaa ostja pole naaber, vaid keegi, kes temaga kokkuleppeid on sõlminud,” tõdeb tundmatuks jääda sooviv kinnisvaraärimees.

Võtavad viimast

Miks selline kord siis üldse kehtestatud on?

Looduskaitsemaade tasaar-vestamise võimalusega tahtis riik korvata oma tegemata tegu. Seisti ju pärast seda, kui kaitse alla võetud maade vahetamine skandaali tõttu lõpetati, silmitsi üle 800 maaomanikuga, kes vahetust soovisid.

Maaomanikele oli lubatud, et riik ostab kaitsealuse maa ära. Seda avalduste laekumise järjekorras, mis riputati üles keskkonnaministeeriumi kodulehele.

Kuna riigikassa ei raatsinud aga eriti raha kulutada, pakuti inimestele võimalust tulla kaitsealuse maa väärtusega oksjonile.

Oksjonile pandud metsamaatükkide eelisostuõigus anti ka piirinaabritele. Piirinaabril on eelisõigus osta metsamaatükk oksjonil kujunenud kõrgeima hinnaga ära ka siis, kui kõrgeima hinna pakkus keegi teine.

Põhjus selleks eelistuseks näib loogiline: nii saaks vähendada Eestile tüüpilist metsaomandite killustatust ja pakkuda metsa majandajatele võimalust omandit suurendada.

Kui aga konkureerivad piirinaaber ja looduskaitsemaa omanik, käib looduskaitsemaa omaniku eelisõigus üle kõige. Kõik teised saavad maaostutehingut vaid pealt vaadata.

Sellel põhimõttel on aga ka vastaseid. “Kaitsealuste maade tasaarvestuse ülimaks seadmisega on ära rikutud piirinaabrite eelisõiguse mõte,” väidab metsaomanik Guido Ploompuu.

Kuigi tasaarvestamise võimaluse tekkimisega on kaitsealuseid maid müüa tahtnud maaomanike arv jõudsalt vähenenud, on järjekorras endiselt 400 avaldust, millest esimesed koguni 2004. aastast.

Enampakkumistel osalejad räägivad nn looduskaitsemeestest, kellest värvikaimate Tallinna tehinguid kirjeldasid mullu novembris Eesti Ekspress ja Pealtnägija.

“Neil kordadel, kui mina olen oksjonite vastu huvi tundnud, on looduskaitsemehed seal kogu aeg olnud,” ütleb Guido Ploompuu.

Nüüd on asjale veel üks nüanss tekkinud: keskkonnaminister Keit Pentus on otsustanud looduskaitsealuste maade tasaar-vestamise võimaluse kaotada ja need, kes eelisega on arvestanud, kiirustavad veel viimast võtma.

See tähendab ka, et mitte ainult ärimehed ei otsi eelisõigusega maaomanikke, vaid lõputusse ooteaega sunnitud maaomanikud võtavad ka ise ärimeestega kontakti.

“Selge see, et need, kellel looduskaitsemaad pihus, on nüüd natuke ärevil ja neil on huvi need kiiresti välja vahetada,” märgib metsaettevõtja Raul Vahter.

“Teeme praegu palju pakkumisi, sest ministeeriumi plaanitav seadusemuudatus pressib peale,” ütleb looduskaitsemaa omanike eelisõigusi koondanud AKMi juht Aivar Mäemets. “Meid seob ühine huvi kasutada ära seaduse antud võimalust maade enampakkumisel oma kaitsealuse maaga tasaar-veldada.”

Parem kui eimidagi

Midagi seadusevastast niisuguses huvide koondamises ei ole, hindab Vahter. “Igaühel on võimalus olnud sedasama teha.” Ainus negatiivne külg, mida ta asjas näeb, on koondajate võimalus kruvida pakkumise hindu liialt kõrgeks.

Ettevõtja möönab, et muidugi oleks olnud selgem ja sirgem, kui viimaste vabade maade enampakkumistel kehtiks kõikidele võrdsed, erisusteta võimalused. Ent ka praegune korraldus on parem kui väljavaade, et kõik vabad endised talumaad läheks riigimetsa majandaja kätte. “Hea, et maad tulevad tsiviilkäibesse,” nendib Vahter.

Loomulikult kasutatakse Vahteri sõnul praegu võimalust, et piirinaaber läheb oksjonile kellegi teise huvides.

“Aga ma ei usu, et see suurem traagika oleks kui see, et killustame Eestis metsaomandi kolme- ja viiehektarilisteks tükkideks,” leiab ta. “Praegu liiguvad asjad ikkagi selles suunas, et maaomandid lähevad suuremaks. Mida suuremad majandusüksused, seda kasulikum on see ka riigile.”

Küll on Vahteri hinnangul taunimisväärt, kui varmas on riik olnud maadele piiranguid seadma – majandustegevus lihtsalt keelatakse, aga asemele midagi ei pakuta.

Ka Aivar Mäemetsa väitel pole ministeeriumi käitumine õige: tasaarveldamise võimalus kaotatakse, kuid looduskaitsemaade omanikele ei pakuta midagi asemele.

Põline talumaa teistele

Lisaks juba kirjeldatutele on maamuresid veelgi.

Mõnel pool alles oodatakse, millal sobilikud maatükid enampakkumisele pannakse, ja mõnel pool on ootus ka luhtunud, kuna paralleelselt võtab nn vabu metsamaid enda kasutusse riigimetsa majandaja RMK.

Metsa hoiu-laenuühistu juht Sven Köster tõi näite, kuidas Lääne-Virumaal sattus erametsaomanik riigimetsa piiramisrõngasse, kuna RMK valis kõik lähikonna metsamaad endale.

Rahul ei ole ka Eesti Erametsaliidu tegevjuht Ants Varblane. Soovis ju liit algselt, et maareformis järele jäänud ja siis riigi omandusse võetud vabad metsamaad müüdaks hoopis kohalikele ettevõtjatele lausa piiratud enampakkumisega.

“Piirinaabri eelistamine oli kompromisslahendus, millega olime nõus, kui meie ettepanekut vastu ei võetud,” meenutab Varblane.

Kommenteerides nüüdset kommet piirinaabritega kokkuleppeid sõlmida ütleb tegevjuht, et las siis olla Eesti inimestel “vähemalt see esimese öö õigus”, kui riik ei olnud nõus võimaldama kohalikele metsaostu pikaajalise laenu abil ja ühismetsade moodustamist.

“Võrreldes meie algse ideega on praegu toimuv siiski Eesti põlise eraomandi parseldamine,” leiab ta.

Ka looduskaitsemaade tasaar-vestamine ei ole Varblase sõnul metsaomanike huvides: “Riik ei peaks kaitsealuseid maid üldse ära ostma, vaid sõlmima maaomanikega õiglasi kaitselepinguid. Maaomanik on riigiga võrreldes hoopis kindlam looduse kaitsja, aga meie riigis pole seda veel mõistetud.”

Mida oksjonitel eelistati?

Eelmise aasta maa enampakkumistel oli kõige suurem huvi suurema pindalaga metsaga maatulundusmaade ostmiseks.

Valdavalt metsaga kaetud kinnistutele esitati keskmiselt 4,6 pakkumist, väidab Raivo Vallner, maa-ameti peadirektori esimene asetäitja peadirektori ülesannetes.

Ka tõusid nende hinnad pakkumistel kõige enam, valdavalt metsaga kinnisasjade puhul koguni 77% võrra.

Keskmisest kõrgemaks kujunesid ka suuremate (üle 10 ha) haritavat maad sisaldavate maatulundusmaade hinnad (64% võrra).

Elamu-, äri- ja tootmismaa sihtotstarbega kinnisasjade vastu oli huvi suhteliselt väike.

2011. aastal müügis olnud 1851 kinnisasjast ei leidunud ostjat 544.



KES MIDA OSTIS

Enampakkumised 2011

- Maa-amet korraldas 22 kirjalikku ja 11 elektroonilist enampakkumist (1851 kinnisasja).

- Võõrandati 1401 kinnisasja (14 793 ha), mille eest laekus riigieelarvesse 26,53 mln €. Maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasju oli neist 1304.

- Looduskaitseliste piirangutega 58 kinnisasja tasaarvestamisega võõrandati 97 kinnistut (koguväärtus 4,32 mln €).

- Piirinaabritele müüdi 250 kinnisasja (2984,13 ha, kogusumma 5,83 mln €).

- Isikutele, kes kasutasid maad kuni riigi omandisse jätmiseni ajutise kasutamise lepinguga (samuti eelisostuõigus), müüdi
16 kinnisasja (232,09 ha, kogusumma 0,39 mln €).

Allikas: maaamet



ÜKS KÜSIMUS

Miks kaotatakse võimalus riigimaade enampakkumisel looduskaitse-maadega tasaarveldada?

Keit Pentus
keskkonnaminister

Seaduse muutmise eesmärk on muuta riigi maaga tehtavad tehingud läbipaistvamaks.

Tasaarveldamine on selle juurutamisest alates tekitanud mõistmatust ja küsitavusi. Pean õigeks see olukord lõpetada, selgus majja luua. Need, kes süsteemi omakasupüüdlikult kasutanud või kavatsevad seda teha, muidugi ei rõõmusta.

Meie ettepanek võimaldab maad riigile tagasi müüa vaid neil, kelle puhul see on tõesti õigustatud. Seetõttu lüheneb oluliselt ka maade tagasiostmise järjekord, ning need, kes tõesti ootamatult piirangute alla sattunud, saavad oma probleemile lahenduse senisest palju kiiremini.

Riigil saab tagasiostmise kohustus olla aga vaid juhul, kui looduskaitselised piirangud kehtestatakse pärast maa soetamist. Näiteks kui kotkas otsustab kellegi vastsoetatud maale pesa teha ja majandustegevus muutub seetõttu võimatuks. Väljaostmine toimub sarnaselt praeguse korraga, avalduse alusel.

Kui aga inimene on maa ostnud täie teadmisega, et see on looduskaitse all, ei pea ma maksumaksja raha eest maa välja ostmist kuidagi õigustatuks. Me ei osta ju omanikelt tagasi muinsuskaitse all olevaid mõisaid või vanalinna kortereid, kuigi neis toimetamisele on riik seadnud ranged piirangud.