Looduskaitsjad: Kaitseministeerium pidurdab väärtusliku kaitseala loomist

 (6)

IMGP7415-(Large)
Planeeritaval Keretü looduskaitsealal on ekspertide hinnangul kauni kuldkinga kõige esinduslikum elupaik Kagu-EestisFoto: Astrid Lepik

Keskkonnaministri käskkirjaga menetlusse võetud ning enam kui neljakümnele kaitsealusele liigile elupaiku pakkuva Keretü kaitseala moodustamisega on juba üle aasta viivitatud, et kaitseministeerium saaks ilma takistavate looduskaitseliste piiranguteta ala kõrval asuvat harjutuspolügoni laiendada, leiavad kodanikuliikumise Eesti Metsa Abiks eestseisjad.

Looduskaitsjate esindaja Linda-Mari Väli sõnul on Keretü loodus nii riiklikult kui rahvusvaheliselt olulise väärtusega, seega paluvad keskkonnakaitsjad ala kaitse-eeskirja menetlemise enne polügoni edasist arendamist lõpule viia. Vastasel juhul ohustavad kaitseministeeriumi arendustööd piirkonna loodusväärtusi.

Võru maakonda Rõuge ja Sõmerpalu valda kavandataval looduskaitsealal on moodustatud kaksteist püsielupaika ja registreeritud üheksa vääriselupaika. Keskkonnaameti tellimusel valminud eksperthinnanguga leiti juba neli aastat tagasi, et neid elupaiku ohustab killustumise tõttu hääbumine. Eksperdid toonitasid ühtse looduskaitseala moodustamise vajadust, tagamaks seal elavate liikide püsimajäämise. „Alal esineva praeguse kaitsekorraga ei ole võimalik tagada enamiku III kaitsekategooria, sh üle-Euroopaliselt kaitse all olevate liikide ning kõrge taimestiku- ja linnustikuväärtusega alade säilimist, kuna need asuvad väljapool kehtestatud ja projekteeritavaid püsielupaiku ning nende kaitse ei ole praeguse olukorra jätkumisel tagatud,“ selgus Keretü soo ja seda ümbritsevate koosluste kaitse alla võtmise põhjendatuse ettepanekule tehtud eksperthinnangu koostajad Meelis Uustal ja Kaja Peterson.

Seotud lood:

2014. aastal algatati looduskaitseala kaitse-eeskirja eelnõu, tuues põhjuseks seal leiduvate liikide ja elupaigatüüpide haruldust ja ohustatust. „Kuna planeeritavale alale jääb nii kaitstavaid elupaiku kui ka liike, on otstarbekas moodustada looduskaitseala – see on vajalik kaitseala looduse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks,“ seisis eelnõu ekspertiisis, mille koostas Indrek Sell. Ekspertiisi kohaselt on Keretü looduskaitseala kaitse-eesmärgiks kaitsta, säilitada ja taastada vanu palu-, laane-, sooviku- ja salumetsi, madalsoid, siirdesoid, rabasid ja nendes esinevaid looma- ja taimeliike. Piirkonna kõige ohustatumateks loomaliikideks on must-toonekurg, merikotkas, metsis ja kanakull, taimedeks aga kollane kivirik, kaunis kuldking, sagristarn ja väike-käopõll. Planeeritaval Keretü looduskaitsealal on ekspertide hinnangul kauni kuldkinga kõige esinduslikum elupaik Kagu-Eestis, kusjuures kollane kivirik ja kaunis kuldking on lisatud ka Euroopa Liidu loodusdirektiivi lisadesse. Lisaks asub alal hulganisti teisigi kaitsealuseid looma- ja taimeliike.

2015. aasta lõpus hakati keskkonnaminister Marko Pomerantsi käskkirjaga kavandatava looduskaitseala kaitse-eeskirja menetlema, toonitades ala kõrget loodusväärtust. Peale seda pole eeskirja menetlemine aga edasi liikunud, sest kaitseministeerium on asunud protsessi pidurdama. „Viivitus on tingitud asjaolust, et hetkel on koostamisel Nursipalu harjutusvälja projekt ja keskkonnamõju hindamine (KMH),“ selgitas käesoleva aasta algul keskkonnaameti juhtivspetsialist Eleri Laidma seltsingu Inimsõbralik Nursipalu pärimise peale. „Kaitseministeerium on seisukohal, et ennem pole otstarbekas kaitse-eeskirja menetlusega edasi liikuda, kui harjutusvälja projekt ja KMH on jõudnud etappi, kus saab juba kindlamalt hinnata, et kavandatavate riigikaitseliste ehitiste rajamise ning kasutamise ja koostatava kaitse-eeskirja vahel ei teki olulisi põhimõttelisi vastuolusid.“

Selline asjade käik seab aga kavandatava kaitseala loodusväärtused tõsisesse ohtu, kuna häirimisalti merikotka pesast plaanitakse vaid 400 meetri kaugusele pommitamisala ning ohtu metsistele on tunnistanud isegi kaitseministeeriumi spetsialistid. „Metsisele tundlikul perioodil 15. märtsist kuni 30. juunini (u harjutusvälja 11-26 kasutusnädalal) avaldab harjutusväljal tulirelvadega harjutuste korraldamine negatiivset mõju ala linnuväärtustele, seda ka võimalike leevendavate meetmete rakendamise korral,“ seisab harjutusvälja arendusprogrammis (Nursipalu harjutusvälja arendamise põhimõtted, Tallinn 2012, Kaitseministeeriumi infrastruktuuri osakond, Kaitseväe Logistikakeskuse haldusteenistuse harjutusalade jaoskond). Ometi pole Keretül asuvate loodusväärtuste kaitseks midagi ette võetud.


Maalehel on ilmumas kõigile eestlastele oluline raamatusari “Eestile elatud elud”.
Raamatusarja saab tellida raamatud.maaleht.delfi.ee või osta iganädalast raamatut koos Maalehega erinevatest müügikohtadest.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare