„Kõige esimene samm pühapaikade olukorra parandamiseks on kahtlemata nende kaardistamine; ilma selleta pole meil tegelikult tervikuna lihtsalt aimu, palju neid on, mis seisukorras nad on ning seetõttu on väga raske ka midagi konkreetset ette võtta,“ ütles Juku-Kalle Raid. Ta lisas, et looduslike pühapaikade toetusrühm saadab kultuuriministrile kirja ettepanekuga kiiremas korras võtta vastu looduslike pühapaikade arengukava.

Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskuse juhataja Ahto Kaasik andis ülevaate pühapaikade olukorrast. Valdav enamus pühapaikadest on kaardistamata ning maaomanikel, ettevõtjatel, KOV-i ja riigiasutuse esindajatel puuduvad andmed kus ja mis piirides pühapaigad asuvad. Pühapaigad on kaardistamata 100 Eesti kihelkonnas 108-st.

Raid juhtis tähelepanu, et pühapaikade kaardistamist on seni takistanud eelkõige rahapuudus. Seejuures ilmneb pühapaikade suhtes võrreldes kultuuri- ja looduspärandi teiste valdkondadega ebavõrdne kohtlemine. Kristlike pühakodade programmi toetus aastatel 2003-2013 oli 9,2 miljonit krooni, mõisaparkide toetus aastatel 2009-2013 oli 6,35 miljonit krooni, looduslike pühapaikade arengukava riigipoolne toetus 2008-2012 oli aga kõigest 0,27 miljonit krooni. 2014. a on kristlike pühakodade programmi riigieelarveline toetus 723 000 eurot, looduslike pühapaikade toetus aga vaid 14 000 eurot.

Raid märkis, et ühe variandina looduslike pühapaikade kaitsmisel tasuks kaaluda ka pühapaikade aluse maa maksudest vabastamist vastava taotluse esitamisel – nii, nagu on maksudest vabastatud näiteks kirikute alune maa. „See nõuaks maamaksuseaduse muutmist“, selgitas Raid.

Lisaks pühapaikade toetusrühma kuuluvatele saadikutele osalesid nõupidamisel muinsuskaitseameti, keskkonnaministeeriumi, siseministeeriumi, kultuuriministeeriumi, Tartu Ülikooli, Hiite Maja SA, Maavalla koja, Emujärve koja, Härjapea koja, Saarepealse koja, Viru koja ja Rohelise erakonna esindajad.