Loomakaitseseaduse muudatus tegi hobusest põllumajanduslooma

Aasta algul jõustunud loomakaitseseaduse muudetud ja täiendatud variant tegi hobuslastest põllumajandusloomad. Seni hobuslased põllumajandusloomade mõiste alla ei mahtunud ning neile põllumajandusloomade kaitset puudutavad sätted ei laienenud.

Lisaks täiendati seaduses põllumajandusloomade tervise kontrolli nõudeid ning nende hädatapmise regulatsiooni, teatas Eesti Loomakaitse Selts. Nimelt peab põllumajanduslooma pidaja kontrollima korrapäraselt looma tervist ja kasutatavaid seadmeid ning koheselt kõrvaldama avastatud puudused.

Intensiivse loomapidamise puhul tuleb põllumajanduslooma tervist ja heaolu kontrollida vähemalt kord päevas. Sätestati ka, et hädatapmise korral ei tohi välditavat valu ja stressi tekitada lisaks tapetavale loomale ka ühelegi teisele loomale.

Oluliseks muudatuseks on ka see, et käesolevast aastast alates on Eestis loomade sunniviisiline söötmine keelatud, välja arvatud juhul kui selleks on veterinaarne näidustus.

Katseloomade konventsiooni põhimõtete rakendamiseks on täpsustatud loomkatse läbiviimise piiranguid ja tingimusi, eelkõige loomade heaolu seisukohalt. Näiteks ei või katseloomadena kasutada looduses vabalt elavaid loomi, välja arvatud juhul kui loomkatse eesmärgi saavutamiseks ei piisa muu katselooma kasutamisest. Samuti on loomkatsete läbiviimine keelatud, kui eesmärki on võimalik saavutada muu teaduslikult põhjendatud kasutatava meetodi abil. Loomkatse meetodi valimise korral eelistatakse meetodit, mis põhjustab katseloomadele minimaalselt valu, kannatusi või püsivaid tervisekahjustusi.