Loomakaitsjate poole pöördutakse üha enam

2013. aasta esimesel poolel nõustas ja lahendas Eesti Loomakaitse Selts (ELS) 2290 infonumbrile ja – meilile saabunud juhtumit, mis teeb keskmiselt 13 juhtumit päevas. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, mil poolaasta teadete arv oli 1881, kasvas teadete arv käesoleval aasal 409 teate võrra ehk 22 protsenti.

“Usume, et teadete arvu tõus näitab eelkõige loomakaitsealase teadlikkuse kasvu. Ilmselt on ka ELS kui organisatsioon inimestele rohkem kõrvu jäänud,” ütles seltsi juhatuse liige Tania Selart. “Lisaks on teadete arv suurenenud tänu sotsiaalmeediale: näiteks postitatakse hädajuhtumi kirjeldus ELSi Facebooki seinale või saadetakse privaatsõnum.”

Aasta esimese kuue kuu jooksul tegi ELS 61 pöördumist erinevatele ametkondadele (politseile, Veterinaar- ja Toiduametile, Keskkonnainspektsioonile või kohalikule omavalitsusele).

“Pöördumised tehakse ainult juhul, kui me ei saa ise hädajuhtumit kontrollida, kui meil pole õnnestunud saavutada omanikega kokkulepet puuduste kõrvaldamiseks või kui hädajuhtumil on väär- või kuriteotunnused, mis eeldavad menetluse algatamist. ELSil endal puudub seadusest tulenev menetlusõigus,” selgitas Selart.

Laekunud abipalvete nõustamise ja lahendamise tulemusena sai ELSi poolt aasta esimesel poolel otsest rahalist abi enam kui 600 looma 22 000 euro ulatuses. Seltsi võimekus abistada väärkoheldud või muul moel abivajavaid loomi sõltub otseselt annetustest, millest kaetakse abivajajatega seotud veterinaarsed protseduuride (steriliseerimine, kastreerimine, kiibistamine, vaktsineerimine), ravi ja raskemate operatsioonide, ülevaatuste, toidu- ja hügieenitarvete ning transpordikulud.