Külvamist alustati Hiiu- ja Saaremaast ning edasi liiguti läänest ida suunas kuni Peipsi ranniku ja Narva jõeni ning põhjast lõunasse kuni Läti piirini, teatas veterinaar- ja toiduameti pressiesindaja Rene Pillesson.

Järgmine metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine on plaanis läbi viia sügisel. Vaktsineerimist jätkatakse niikaua igal kevadel ja sügisel, kuni marutaudijuhtumeid enam Eestis ei esine. Metsloomade suukaudse vaktsineerimise abil on marutaudivabaduse saavutanud mitmed Euroopa riigid nagu Soome, Šveits, Belgia, Itaalia, Prantsusmaa, Luksemburg, Holland.

Selleks, et vaktsiinisöötade tarbimist ning seeläbi vaktsineerimise efektiivsust kontrollida, kütitakse peale vaktsineerimise lõppu rebaseid ja kährikuid, et hinnata, kas loom on vaktsiini söönud. Marutaudi seire jätkub kogu Eesti territooriumil.

Vaktsineerimisprogrammi senised tulemused on veterinaar- ja toiduameti teatel väga head - 2007. aasta vaktsineerimise efektiivsuse kontrolli tulemuste põhjal võib öelda, et vaktsiini on söönud 84% sihtgrupi loomadest.

Märkimisväärselt on vähenenud nii marutaudikahtlaste kui ka marutaudis loomade arv. Tänavu on avastatud marutaudi kolmel loomal: lambal, rebasel ja koeral.

Esimene marutaudi vaktsiini külvamine toimus Eestis 2005. aasta sügisel ning hõlmas Põhja- ja Lääne-Eestit.

Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb alati haigestunud isendi surmaga. Eelmisel aastal diagnoositi kokku üle Eesti 4 marutaudijuhtumit, neist 2 kodu- ja 2 metsloomadel. 2006. aastal avastati marutaud 114 loomal.

Veterinaar- ja toiduamet tuletab meelde, et kasside ja koerte iga- aastane marutaudivastane vaktsineermine on loomaomanikele kohustuslik.