Vaktsiinsöötade külvamisega alustati Lõuna- ja Kagu-Eestist ning jätkati Ida-Virumaal. Kokku kulus puhvertsooni vaktsineerimiseks 6 päeva.

„Kasutasime spetsiaalseid peibutussöötasid, mille välimine osa koosneb kalajahul põhinevast tahkest massist ning mille sisse on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin. Vaktsiinsööt ega selles sisalduv kahjutustatud marutaudi viirus ei ole ohtlik, kuid lemmikloomad tuleks puhvertsoonis hoida paar päeva siseruumides, et nad metsloomadele mõeldud vaktsiinpalasid ära ei sööks,“ lisas Niin.

Niine sõnul ei tohi haiguse taasnakatumise riski alahinnata, kuna marutaudioht on Baltimaade idapiiril suurenev ning haigus on endiselt levinud ka pajudes teistes riikides. „Ühtlasi on haiguse taastekke vältimiseks endiselt oluline ning seadusega kohustuslik lemmikloomade regulaarne marutaudivastane vaktsineerimine.“

Veterinaar- ja toiduamet viib kaks korda aastas läbi metsloomade marutaudivastaste vaktsiini külvamist ohustatud piirialadel. Järgmine metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine toimub 2017. aasta kevadel.

Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb alati surmaga. Aastatel 2006-2010 külvati marutaudivaktsiini kaks korda aastas kogu Eesti pinnal, misläbi tõrjuti haigus riigist välja. Takistamaks haiguse taaslevimist Eestisse naaberriikidest pärit nakatunud rebaste ja kährikute vahendusel teostati aastatel 2011-2014 vaktsineerimist ohustatud aladel riigipiiril Läti ning Venemaaga. Alates 2015. aasta kevadest vaktsineeritakse vaid Venemaaga piirnevatel aladel.