Lõuna-Eesti saab kalli kõrgepingeliini
Esimesed mastid on juba püsti ning lõikuskuul on liin Puhjani valmis. Seejärel jätkuvad tööd Viljandi suunas ja lõpevad sügisel 2014 Sindis. Ühtekokku on uue liini pikkus 162 km.
“Vana liin oli end ammendamas, pealegi oli see ehitatud aastail 1956–1957 ja amortiseerunud,” põhjendas Elering OÜ juhatuse liige Kalle Kilk vajadust uue Tartu–Sindi kõrgepingeliini järele.
Kilgi sõnul teeb ehitatava liini eriliseks see, et samade mastide peal jookseb nii 110kilovoldine kõrgepinge- kui ka 330kilovoldine ülikõrgepingeliin, milliseid Eestis seni veel pole.
“Kaks liini ühtede mastide otsas on ka maa kokkuhoiu mõttes säästlik — nõuab vähem põllu- ja metsamaad trassi kaitsevööndis,” selgitas Kilk.
Tulevik elektrikindlam
“Pärnu ja Viljandi regioon on üsna nõrkade liinidega varustatud ja mõne aja pärast võinuks ülekandevõimsusest puudu jääda. Uus liin suurendab selle piirkonna varustuskindlust,” tõi Kilk välja peapõhjuse, miks just Lõuna-Eestis võttis Elering ette sedavõrd suure investeeringu.
Riigi investeeringutest elektrivõrkude arendamiseks on see viimase paari aastakümne suurim. Kallim on olnud vaid Soomega ühisliini EstLink rajamine.
Ühtlasi võimaldab valmiv liin luua Pärnu piirkonnale alternatiivse 330kV toite ning tagab Lääne- ja Kesk-Eestis elektrivarustuse Narva toitepunktidest sõltumatult.
Vähetähtis pole ka eelduse loomine tulevikus kolmanda Eesti–Läti elektriliini ehitamiseks, mis ei tohiks Tartu–Sindi liini valmides enam nappide ülekandevõimsuste taha jääda.
Mis puutub läinudsuvistesse tormijärgsetesse suurtesse elektrikatkestustesse, siis nende kordumise vastu rajatav liin ei aita. Kilgi kinnitusel oli tormide järel kõrgepingetoitega vähe probleeme, pigem oli muret madalpingeliinidega, kuhu puid kippus peale langema.
Rahinge küla rahul
Ent uus liin ei ole meelepärane kõigile. Puhja lähedal teravilja kasvatava Anti Metsa arvutuste järgi läheb tema ühelt 57 ha suuruselt põllult mastide alla pool hektarit.
“Et ma oma maadel elektriliine taluma pean, maksab Elering mulle vaid ühekordset kompensatsiooni, kuid ei korva seda pikaajalist kahju, mis aastatega koguneb,” kurdab Mets.
Tema hinnangul olnuks õigem ja kaasaegsem kogu liin hoopis kaabliga maasse panna.
Kalle Kilgi sõnul panevad aga isegi rikkad riigid ülikõrgepingekaableid väga vähe maasse. “Maakaabel oleks oma kümmekond korda kallim kui õhuliini ehitus,” põhjendas Kilk.
Kui senise trassi puhul hõlmas liinikaitsevöönd 25 meetrit kahele poole liini, siis uuel liinil 40+40 meetrit, mis tingib ka raietöid osal trassile jäävast metsast. Kilgi sõnul on enamiku maaomanikega maa kasutusõiguse lepingud sõlmitud ja hüvitustes kokku lepitud.
Tähtvere vallavanem Rein Kokk tõi aga näiteks, et kuna mõnes kohas kulgeb uus õhuliin teises kohas kui endine, siis Rahinge küla elanikud on väga rahul.
“Nüüd ei lähe liin enam majade vahelt, vaid eemalt ja see on ka tervisele kasulik, kuna tugev vooluväli jääb neist kaugemale,” sõnas vallavanem.
90% osas läheb uus liin siiski vana trassi mööda, ütles Tartu–Viljandi–Sindi uue kõrgepingeliini ehitushanke võitnud Empower ASi objektijuht Kaido Kase.
“Kui masti vaadata, siis alumise traaversi peal hakkab jooksma 110kV ja ülemisel 330kV pingega liin ning kahe sarve peal, mis masti otstes näha — neist ühel hakkab jooksma kiudoptiline sidekaabel, teisel piksekaitse,” selgitas Kase neile, kes praegu Tartu–Viljandi teel sõites juba esimesi püsti pandud maste nähes endalt küsivad, mis on mis ja milleks.
