Lugeja küsib: mida teha, et pärast tööõnnetust haigusraha kätte saada?

 (1)

kipskäsi
Foto on illustratiivne.Foto: Andres Putting

Lugeja küsib: Minuga juhtus tööõnnetus, mistõttu olin kaks nädalat haiguslehel. Olen juba ammu tööl tagasi, aga haigusraha ei ole üle kantud. Küsisin haigekassast ja sealt öeldi, et mingi raport on puudu. Tööandja ütles, et tema ei saa raportit koostada, sest arsti teatist ei ole. Mida ma tegema pean, et haigusraha kätte saada?

Vastab tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Piret Kaljula:

Kui töötajaga juhtus tööõnnetus, peab ta sellest esimesel võimalusel tööandjale teada andma. Kui tööl saadud trauma tõttu arsti poole pöördute, tuleb talle öelda, et saite viga tööd tehes. Kui tegemist oli raske tööõnnetusega või kui arst määras tööõnnetuse tagajärjel ajutise töövõimetuse, esitab ta Tööinspektsioonile teatise. Tööinspektsioon omakorda informeerib tööandjat, et sai vastava teatise arstilt.

Kerge tööõnnetuse korral, mille tagajärjel töövõimetust ei määrata, arst teatist esitama ei pea. Kuid ka sel juhul peab töötaja ise juhtunust tööandjale teada andma.

Tööandja alustab juhtunud tööõnnetuse uurimist. Siinjuures ei oma tähtsust see, kas info tööõnnetuse toimumisest jõudis tööandjani kannatanult, pealtnägijalt või Tööinspektsioonist. Sõltumata arsti teatise olemasolust peab tööandja viima läbi uurimise, koostama tööõnnetuse raporti või akti ja saatma see Tööinspektsioonile.

Seotud lood:

Kui tööandja ei ole Teiega juhtunud tööõnnetuse kohta uurimist läbi viinud ja raportit koostanud, saatke tööandjale esmalt teade, et Teiega juhtus tööõnnetus. Soovitame seda teha kirjalikult, näiteks e-posti või smsiga, siis on teil hilisemalt võimalik tõendada, et olete info edastanud. Samuti pöörduge arsti poole, kes töövõimetuslehe väljastas ja paluge tal saata tööinspektsioonile teatis tööõnnetuse toimumisest.

Mida rohkem on õnnetuse juhtumisest aega mööda läinud, seda keerulisem ehk isegi võimatum on kannatanul tööandjale tõestada, et õnnetus juhtus töökohal - eriti kui tegemist oli näiteks kukkumisega, mis võib juhtuda igal pool. Kui tööandja leiab, et tegemist ei olnud tööõnnetusega, koostab ta vabas vormis akti. Aktile kirjutavad alla tööandja esindaja ja töökeskkonnavolinik.

Akt tuleb saata tööinspektsioonile, kust info liigub edasi haigekassasse. Haigekassa maksab haigushüvitist samamoodi nagu näiteks olmetrauma korral. Kui töötaja pole aktiga nõus, siis esmalt tuleks pöörduda tööandja poole. Jällegi soovitatavalt viisil, et märk maha jääb. Kui erimeelsus tööandja ja töötaja vahel jätkub, võib töötaja vaidlustada akti kohtus.


Maalehel on ilmumas kõigile eestlastele oluline raamatusari “Eestile elatud elud”.
Raamatusarja saab tellida raamatud.maaleht.delfi.ee või osta iganädalast raamatut koos Maalehega erinevatest müügikohtadest.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare