Lumi maas, tali käes
“Tali on tõesti käes ja lähinädalal tuleb kindlasti omajagu lumelisa, ka saartel pole lumest pääsu,” kinnitas EMHI ilmaprognooside osakonna juhataja Taimi Paljak.
Kas äsja sadanud lumevaip kevadeni – seega ka jõuludeni – maha jääb, selle kohta ei julge Paljak 100% garantiid anda. Lumi sajab ju sulale maale, mis ei jõudnud paari päevaga veel külmuda.
Kuid kuna ilmakaardid lubavad lähinädalaks sagedasi sadusid, siis mida paksem lumevaip, seda visamalt see mõnele sulale või soojalainele ka vastu peab. Eile hommikuks oli meie lõunamaakondades lumekihi paksus kuni 9 cm.
Milliseks kujuneb algav talv?
Paljak kaldub siiski arvama, et neil päevil sadanud lumi maha ka jääb. Seda enam et Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskuse värskete prognooside kohaselt tuleb detsember tavapärasest pigem jahedam, eriti esimesel kümmepäevakul.
“Vähemalt 10. detsembrini on külmakraadid, seejärel muutub ilm heitlikuks ning teeb korraks ka sula,” märkis Paljak kolmapäeva hommikul ilmakaarte uurides.
Järjest külmenevat ilma lubab ka enamik ilmaportaale.
Norrakate yr.no ei näe lähema kümne päeva ennustuses Tartule mingit võimalust, et sügis veel tagasi tulla võiks. Alates 3. detsembrist, mil lumesajud lõpevad ja tuuled taltuvad, on isegi päevaajal 10 külmakraadist rohkem, mõnel ööl koguni 16 kraadi miinust.
Venemaa ilmaportaali gismeteo.ru kahe nädala prognoos Tartu kohta ütleb, et detsembri algusest saadik on päeviti vähemalt viis külmakraadi. Öödel alates 7. detsembrist aga 10–15 kraadi nullist allapoole.
Gismeteo.ru pikk prognoos lubab Pihkvasse viie-kuuepäevast sula detsembri keskpaika, sooja siis kuni neli kraadi. Seejärel on kuu lõpuni valdavalt 5–10 ja öödel kuni 15 külmakraadi.
Aasta lõpp toob taas sula ja pehme ilma, mil enamasti plusskraadid ning see püsib vähemalt järgmise kuu keskpaigani.
Delfi kirjutas 9. novembril Saksa meteoroloogi Georg Mülleri prognoosist, mille järgi tuleb Põhja-Euroopas mahe talv. Seejuures on jaanuar ja veebruar arvatavasti üsna märjad, tuulised ja pehmed. Kõige külmem talvekuu on Mülleri arvates detsember.
Tavapärasest soojemat talve ennustab Delfi 22. novembri uudist uskudes ka USA ilmateenistus WSI.
Nii on lootust, et karmi talve ei tule. Vähemalt niipea veel mitte.
Eesti järved ja jõed on aga ka külma talve tulekuks valmis. Kui terve suve ja sügise oli Peipsi veetase pikaajalisest keskmisest madalam, siis novembris jõudis see keskmiseni.
Järve kinnikülmumise oht on kalade rõõmuks väiksem ka muidu madalal Võrtsjärvel, kus vett poole meetri jagu üle keskmise.
Monika kipub ununema
Viimatised talved on meid pannud selle aastaaja ees aga omajagu hirmugi tundma. Kolme ja kahe aasta tagune tali olid mõlemad külmad ning erakordselt lumerohked.
Kui 2009 detsembri alguses külmaks läks, ei tulnud sula enne riigi sünnipäeva veebruaris. 2010. aasta alguses mõõdeti Tallinnas uueks lumerekordiks 62 cm.
Talve lõpuks mõõdeti isegi Saaremaal lumevaiba paksuseks erakordsed 74 cm. Võitluses lumega olid lisaks kojameestele hädas nii vallad kui ka linnad. Kevad tõi suurveed.
Kergem ei olnud üle-eelmine talvgi. Juba november virutas palju lund ja mitmes kohas purunesid lumikatte paksuse rekordid, Vanakülas mõõdeti koguni 46 cm.
Kuu viimasel päeval pandi Jõhvis kirja uus novembri külmarekord, 25,9 miinuskraadi. Peipsil tekkis püsiv jääkate juba novembri lõpus, paar nädalat keskmisest varem.
Ja siis see saabus – Eesti kohta kohutav lumetorm Monika 9. ja 10. detsembril. Tallinna–Narva maanteel Padaoru kandis jäid sajad autod koos sõitjatega tundideks lumevangi.
Jõulurahu otsustas aga rikkuda paar nädalat hiljem saabunud Scarlett, mis tõi taas tormi ja lund. Kuusikul oli detsembri lõpuks lund 75 cm. Teist talve järjest kukkusid lume raskuse all kokku katused.
Kaks hirmsat jäid kolmandata
Ka läinud talveks kippus enamik ilmatarku ennustama pakast ja lumeküllust. Küllap lähtuti vanarahvatarkusest, et ega kaks kolmandata jää.
Õnneks jäi see siiski nii külma kui lume osas keskpäraseks. Detsember oli erakordselt soe ja sajune. Kallas vihma ja paljud jõed lõid selle aja veetaseme rekordeid.
Idapoolne Eesti sai siiski oma maa jõuludeks valkjaks. Jaanuari keskpaik tõi ka paksema lume ja veebruar isegi pakase kohale. Külmalinnas Jõgeval mõõdeti 5. veebruaril koguni 35 miinuskraadi. Talvekuude keskmine õhutemperatuur (–3,3°) oli aga poole soojem kui aasta varem (–6,6°).
Viimase poolsajandi talved Eestis
Külmemad
1984/1985 –9,2°
1978/1979 –9,1°
1969/1970 –8,7°
Soojemad
2007/2008 +0,7°
1991/1992 –0,1°
1974/1975 –0,3°
Allikas: EMHI
