Lumi pole veel läinudki, aga kulu juba põleb

 (1)
Lumi pole veel läinudki, aga kulu juba põleb
Foto on illustreeriv.Foto: Karli Saul

Kevad on päästjate jaoks alanud ning esimesed kulupõlengud kustutatud. Kulupõlengute kustutamine nõuab igal kevadel palju päästjate aega ja jõudu ning seetõttu võib viibida reageerimine tõsisematele õnnetustele.

"Murettekitav on see, et viimase kolme päevaga (25.-27. märtsini - toim) on kokku olnud 15 väiksemat ja üks suurem kulupõleng. Peamiselt saavad kulupõlengud alguse inimlikust lohakusest ja ka pahatahtlikust inimtegevusest, olgu selleks siis hooletult tehtud lõke, kustutamata suitsukoni või tahtlikult süüdatud heinamaa," teatas päästeameti Põhja päästekeskuse pressiesindaja Barbara Lichtfeldt.

Eile, 28. märtsil, tuli päästjatel kusututada 12 kulupõlengut.

Mõned näited:

  • 25. märtsil kell 20.29 oli Varstu vallas Viru külas põlenud 6,6 hektari ulatuses kulu. Ala põlev äär kustutati Tsooru vabatahtlike abiga paarikümne minutiga.
  • Reedel, 25. märtsil kell 17.04 teatati häirekeskusele kulupõlengust Haapsalus Tööstuse tänaval. Päästjad likvideerisid umbes 200 ruutmeetrise põlengu kell 17.17, teatas Lääne päästekeskuse pressiesindaja Katariina Vaabel.
  • Suure reede õhtul põles Varstu vallas rohkem kui kuue hektari ulatuses kulu. Häirekeskus sai teate Viru külas puhkenud kulupõlengust kell 20.29. Kokku 6,6 hektari suuruse kulupõlengu ala äär kustutati Tsooru vabatahtlike poolt paarikümne minutiga.
  • 26. märtsil kella 11.06 ajal põles Narvas Kadastiku tn kulu ca 50 m2 ulatuses. Päästjad kustutasid põlengu.
  • 27. märtsil kell 14.35 teatati häirekeskusele maastikupõlengust Harju maakonnas Vasalemma vallas Veskiküla küla juures, kus põles kümme hektarit kulu. Kustutustööd lõpetati kell 16.49.
  • 28. märtsil kell 15.30 põles Mikitamäe vallas Järvepää külas 40 ruutmeetri ulatuses kulu ja tuli ohustas lähedal asuvaid hooneid. Päästjad kustutasid põlengu. Tulekahju sai alguse plekkvannis prahi põletamisest, kust hõõguv paberitükk kulusse lendas.
  • 28. märtsil kell 18.44 põles Ülenurme vallas Reola külas 50 ruutmeetri ulatuses kulu, mille päästjad veejoaga kustutasid. Tulekahju põhjustas vanasse prügilasse maha valatud kuum tuhk.
Seotud lood:

Viimastel aastatel on palju juhtumeid, kus mootorsõidukitega ja ATV-dega heinamaal sõites on summutitorust lennanud säde süüdanud kuiva heina. Selleks, et kulupõlenguid vältida, peavad maaomanikud sügisel oma valdustes heina ära niitma. Kulutuli võib levida loetud minutitega üle põllulagendiku ja jõuda metsatukka või hooneteni.

Sageli saavad kulupõlengud alguse hooletust lõkke põletamisest. Lõket on lubatud teha vaid nõrga tuulega – kui liiguvad ainult peenikesed puud, puuoksad ja -lehed. Lõkkekoht peab olema hoonetest ja metsast ohutus kauguses, sest hõõguvad sädemed võivad tugevama tuulega kanduda väga kaugele. Lõkkekoha ümbrus tuleb puhastada kuivanud taimestikust, okstest ning muust põlevmaterjalist. Kõik lõkked peavad kasutamise ajal olema pideva järelevalve all ning käepärast tuleb varuda esmased tulekustutusvahendid – liiv, vesi või pulberkustuti. Metsas tohib lõket teha vaid selleks ettenähtud ja tähistatud kohas.

Kahju, mis kulupõlengutest tekivad on ulatuslikud. Peale selle, et kulupõlengud võivad hävitada teie kodu ja elu, teevad need kahju keskkonnale ja elusloodusele.

Eelmisel kevad-suvisel perioodil käisid päästjad kustutamas kokku 1450 kulutulekahju, teatab päästeamet.

Päästjad juhivad tähelepanu, et kulupõlengud saavad sageli alguse hooletust lõkkepõletamisest ning kutsuvad inimesi üles tuleohutusnõuete täitmisele.

Meeldetuletuseks, et kulupõletamine on elanikele aastaringselt keelatud ja ka hooletusega kulupõlengu tekitaja vastutab ohutusnõuete rikkumise eest.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare