Siiski annavad kogutud andmed lootust Vormsi jääteeks – seal mõõdeti kõige õhemas kohas jää paksuseks 24 cm. Jäätee avamiseks sellest piisab.

“Jääluure käib ka Hiiumaa ja mandri vahel. Kogume andmeid, ja kui võimalik, siis tee avatakse,” kinnitas Kasesalu.

Väinameres on 6. veebruari südaööst laevaliiklus keelatud Pinukse neeme, Obholmenit ühendava joone ning Rohuküla–Sviby vahelisel merealal, et laevad ei lõhuks võimalike jääteede ala.

Üsna suur lootus jäätee avamiseks on kihnlastel. Maanteeameti pressiesindaja Allan Kasesalu ütles, et kuigi ka seal on probleemiks ranniku lähedale kuhjunud rüsijää, liiguvad asjad pigem tee avamise poole.

Samas tuleb aga arvestada, et on juba veebruari keskpaik. Kui nüüd ilm soojaks pöörab, ei ole jäätee avamine vaid paariks päevaks enam otstarbekas.

Kui ilmad püsivad vähemalt nii külmad nagu praegusel nädalal, ei tule torme ega sula, siis on olud jääteedele soodsad. Märts aga tavaliselt väga pakaseline enam ei ole ning päevane sula ja öine külmumine pole jää struktuurile hea.

Kasesalu sõnul näitab varasem kogemus, et inimestel tekib kergesti tunne, et jää kannab ju küll ning teemehed lihtsalt viivitavad.

Nii see aga pole. Tänavugi on vähemalt kaks masinat merejääst läbi vajunud, kuid mõlemal juhul sattusid autod vajuma madalasse vette ning inimeste elu ohtu ei sattunud.

Eelmisel talvel oli avatud kuus jääteed ning neil sõitis kokku
55 663 autot. Jäätee on kasutatav ainult valge ajal, muutuvate ilma- ja jääolude korral võidakse see sulgeda.

Jääteel liiklemise soovitatav sõidukiirus on kuni 25 km/h või 40–70 km/h (kiirus 25–40 km/h tekitab resonantsi ja võib jääd lõhkuda) ning liiklejate minimaalne vahe peab olema 250 m.

Ebatasased kohad tuleb ületada võimalikult väikese kiirusega, turvavöö tuleb sõidu ajal hoida lahti ja sõiduki uksed kergesti avatavad.