Maadevahetust lõpetav seadus võib viia kohtusse
Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi tegi ettepaneku asendada looduskaitsemaade vahetus nende maade ostuga riigile eelmisel sügisel. Valitsus kiitis selle heaks mullu novembris. Poliitiline otsus sündis pärast seda, kui kahtlaste maavahetustehingute ilmsikstulek oli paisunud skandaaliks.
Riigikogus oli looduskaitseseaduse vastav muudatuste eelnõu esimest korda arutada tänavu 26. märtsil. Siis oli riigikogulastel veel aega sellest rääkida, ent Riigikokku polnud jõudnud õiguskantsleri kiri, mis hoiatas, et tema esialgsel hinnangul pole muudatus kooskõlas põhiseaduse omandipõhiõigusega (paragrahv 32) ega õiguskindluse põhimõttega (paragrahv 10).
Teine lugemine oli 18. juunil. Tolleks päevaks oli eelnõutekst juba tundmatuseni muutunud, kuna keskkonnaministeerium oli vahepeal teinud teksti hulgaliselt täiendusi. Põhjalikult täpsustati maadevahetuse kaotamist ja mahukalt lisati igasuguseid muid sätteid, näiteks ka võõrliikide, lindude märgistamise ja kaaviarikäitluse kohta.
Selleks päevaks oli keskkonnakomisjonil olemas ka õiguskantsleri hoiatuskiri, ent sellest Toompea saalis eelnõu tutvustanud komisjoniliige Erki Nool ei rääkinud. Eelnõu teine lugemine kulges kiirkorras - kestis kaheksa minutit.
Ülikiire tempo
Kolmas lugemine 19. juunil võttis puhkusele kiirustava Riigikogu ajast neliteist minutit. Seda, et valdav oli soov asjaga lihtsalt kiiresti maha saada, tunnistas ka Marko Pomerants: "Oleks halb see olukord, kui eelnõu veedaks oma suvekuud kusagil keskkonnakomisjoni kappides..."
Tõsi, looduskaitseseaduse eelnõu viimasel lugemisel üks sõnavõtt sel teemal oli. Aga Villu Reiljan kasutas õiguskantsleri kirjast rääkides nii ülikujundlikku keelt, et sisulist arutelu nagu ei saanudki tekkida. Talle vastas Toompea saalis keskkonnakomisjoni esimees Marko Pomerants, kes samuti pigem nautis sõnaseadmise ilu.
Õiguskantsler tavaliselt ei sekku seadusloomesse, ent seekordse märgukirja aluseks olid maadevahetusega seotud isikute pöördumised tema poole. Kirjast selgub, et neid pöördumisi on palju - on ju paljud inimesed maadevahetuse avalduse esitanud mitu aastat tagasi ja paljudele on maa-amet juba ka pakkunud asendusmaad.
Valitsuse otsus maadevahetus lõpetada ja sellele järgnenud venitamine kuude kaupa on rahva (680 avaldust) teadmatusse jätnud.
Õiguskantsler Indrek Teder leiab, et juhtudel, kui asendusmaa on juba kokku lepitud, ei kaalu avalik huvi üles üksikisiku huvi, kuna nüüdne seadusemuudatus muudab protsessi inimese jaoks veel aeglasemaks ja kulutused suuremaks.
Õiguskantsler ütleb üheselt, et selliste juhtumite puhul ei ole maadevahetuse asendamine väljaostuga sobiv lahendus.
Teisalt võib seadusemuudatus rikkuda maaomanike õigust saada õiglast ja kohest hüvitust, kui nad oma tahte vastaselt ei saa maad kasutada ja on sunnitud selle riigile müüma.
Nimelt hakkab riik maid ostma vastavalt sellele, kui palju riigieelarves ostudeks raha on. Kokku kuluks praeguste avalduste rahuldamiseks umbkaudu 1,5 miljardit krooni, ent näiteks tänavu on maade ostuks eelarves vaid 35 miljonit.
Kuigi 2009. aastaks on plaanitud suuremat ostusummat (kuni 350 miljonit, mis peaks laekuma maaoksjonitelt), paneb seadusemuudatus paljud inimesed ikkagi ootama. Ehk seaduse keeli: ei ole võimalik nende avaldust rahuldada mõistliku aja jooksul.
Siit õiguskantsleri järeldus, et selline asjade korraldus muudab inimese hüvituse saamise õiguse sisutühjaks.
Õiguskantsler toob oma kirjas näite inimesest, kes esitas maadevahetuse avalduse 2005. aastal, sai maa-ametilt vahetusmaa pakkumise 2006 ja ootab vahetust tänaseni. Nüüd on see isik pöördunud peale õiguskantsleri ka Tallinna halduskohtu poole.
President ei ole veel seadust välja kuulutanud, kuid piltlikult öeldes näitas Riigikogu rohelist tuld sadadele potentsiaalsetele kohtuasjadele.
Statistika ja üksikjuhtum
Maaleht küsis pärast seaduseelnõu teist lugemist Erki Noolelt, kas on plaan õiguskantsleri kiri maha salata. Nool põhjendas, et sugugi mitte, ent komisjon olevat tema sõnul lähtunud seda kirja arutades hoopis justiitsministeeriumi kinnitusest, et põhiseadusele mingitki ohtu ei ole.
Justiitsministeeriumi ja õiguskantsleri kirjad erinevad ka detailides. Näiteks märgib ministeerium, et inimesed ei ole maade vahetamisega seoses teinud märkimisväärselt kulutusi.
Õiguskantsler seevastu väidab talle tulnud avalduste põhjal, et mõned inimesed on teinud juba kulutusi (nt maa mõõtmine), ning olukorras, kus ei saa asendusmaad, vaid raha, mille eest on võimalik ise uus maatükk osta, tuleb inimesel ka tulevikus lisakulutustega arvestada.
Maa-amet passib
Kui Maaleht tänavu jaanuaris küsis, mille alusel maid enam ei vahetata, kui seaduses on vahetamisvõimalus veel mustvalgelt kirjas, vastas maa-ameti peadirektori I asetäitja Raivo Vallner, et ei pea seda otstarbekaks, kuna maadevahetust lõpetav seadusemuudatus on kohe jõudmas Riigikokku.
Tänavu juunis andis Raivo Vallner põhimõtteliselt sama vastuse, kinnitades, et 2008. aastal ei ole maa-ametis vormistatud ühtegi maavahetustehingut.
ERKI NOOL, Riigikogu liige
Riigikogu keskkonnakomisjon ei ole nimetatud kirja sugugi maha salanud.
Keskkonnakomisjon arutas õiguskantsleri kirja oma 16. juuni istungil, kus kohale olid kutsutud õiguskantsleri kantselei esindajad, justiitsministeeriumi esindaja ning ka keskkonnaministeeriumi abiminister.
Komisjoni istungil toimus arutelu ja selle tulemusena leiti, et eelnõu menetlust võib jätkata ning ohtu põhiseadusele pigem ei ole, kuna õiguskantsleri seisukoht põhines oletusel.
Arutelu komisjonis päädis otsusega 7 poolt, 1 ükskõikne ja ei ühtegi vastu.
Kas õiguskantsleri teravdatud tähelepanu maadevahetusele on kuidagi mõjutanud see, et enne praegusesse ametisse astumist oli ta maa-afäärides osalemise kahtlusega isikute, näiteks ärimees Andres Sarri advokaat?
Õiguskantsleri kantselei direktor Alo Heinsalu
Indrek Teder on oma varasemas tööpraktikas kokku puutunud paljude õigusvaldkondadega. Nüüdse pöördumise Riigikogu keskkonnakomisjoni poole tingis aga see, et õiguskantslerile on laekunud mitmeid avaldusi, mis seonduvad maade vahetamise korraldusega keskkonnaministeeriumis.
Õiguskantsler ei saa olla sellises olukorras reageerimata.
