MAAELUFOORUM 2019 | Mida saab riik teha, et elu maal õitseks?
Täna Maaelufoorumil toimuva neljanda, maaelu ja regionaalpoliitika tulevikku puudutava arutelu käigus uuriti erakondade plaane. Loe siit kogu Maaelufoorumi blogi: "Mida arvavad erakonnad maaelu arengust, põllumajandusest ja metsandusest?"
Erakondi esindasid paneelis: Urmas Kruuse (Reformierakond), Anneli Ott (Keskerakond), Ivari Padar (SDE), Helir-Valdor Seeder (Isamaa), Kaul Nurm (Vabaerakond), Igor Taro (Eesti200), Eha Metsallik (Elurikkuse Erakond), Marko Kaasik (Rohelised) ja Mart Järvik (EKRE).
Kruuse: Ei tasu luua illusiooni, et Võru palk saab võrdseks Tallinna palgaga. Selleks, et ettevõtlust saaks alustada, peab riik tagama kvaliteetse taristu. Meie nägemuses ei lahenda tasuta transport laia regionaalpoliitilist probleemi.
Ott: Praegune valitsus on astunud mitmeid samme. Pealinnast on riigi töökohti välja viidud. Kagu-Eesti saadikuna pole meil midagi rõõmustavat, kuna need on meil töötukasse töökohad. Täna just tuli uudis Setomaa programmi kohta, millega toetatakse kohalikku majandust enam kui kolme miljoni euroga. Ettevõtjate suur mure on see, et pole töötajaid, kuna neil pole eluaset. See programm soodustab kuni 40aastaste noorte eluaseme soetamist.
Padar: Neid meetmeid, mis täna töötavad, tuleks süvendada. Näiteks hajaasustusprogramm, mille mahud on küll väikesed. Klassika, mille nimi on taristu, kasvõi Tartu-Tallinn maantee ja teised ühendused. Väga oluline teema on EL ja selle rahakott ning see, mis puudutab ühtekuuluvusfondi raha. Seal riigi omafinantserimistase suureneb oluliselt, kuid selle õigusega, et riigi piires on võimalik seda diferentseerida. Ida-Virus rakendati palgatoetust, mis läks ilusti käima, üle 600 inimese toodi töötu staatusest tööle. Kagu-Eestis ei kipu see käia minema, nõue et peab looma lõhikese ajaga viis töökohta, tundub olevat liiga karm. Eraldi teema on see, anda Leader-liikumisele rohkem ressurssi.
Seeder: Kui teeme regionaalpoliitikat, siis peame käsitlema mingit piirkonda loogilise tervikuna, kuid sageli käsitletakse linna ja selle tagamaad eraldi. Teiseks ei peaks riigi regionaalpoliitika olema erinevate ministeeriumite summa, vaid ühisosa. Need on erinevad asjad. Edukas regionaalpoliitika on see, kui see on kõigi ministeeriumite läbiv osa.
Nurm: Seda küsimust esitatakse iga nelja aasta järel ja siis saame jälle teada, et maale on vaja kooli, poodi, postkontorit, politseid, arsti jne. Seda me teame kõik, aga selle jaoks ei ole raha antud ja ei taheta anda ka nüüd. Tallinna areng on üle 110% EL-i keskmisest, mujal Eestis on see aga 65%. Peaksime Eesti EL-i toetuste jagamise osas kaheks piirkonnaks jagama. Tallinna mehed ei saa siis maameestele mõeldud raha ära süüa. Praegune koalitsioon otsustas, et Eesti jätkab ühe piirkonnaga. Meie tahame ümber jagada mitte raha, vaid võimalusi. Kõik avalikud teenused tuleb tagada võrdselt kõigis maakondades. Kui riik lahkub, lahkuvad inimesed maapiirkonnast. Praeguseks on maapiirkonnast lahkunud 100 000 inimest.
Taro: Mõtlesime, et teeks natuke teistmoodi. Me alustaks haridusest ja teadusest, meie programm algabki sellest peatükist. Paneme haridusse ja teadusesse kaks protsenti SKPst. Soovime õhutada pensionifonde tooma oma raha siinsetesse ettevõtetesse, mis teeb kapitali kättesaadavamaks. Üks teema on turutõrgete lahendamine. Mind ennast puudutas väga see, kui ma ei saanud pangast laenu maja suuremaks ehitamiseks. Riik võiks garanteerida noorte inimeste kodulaenu. Miks pole riik võtnud laenu taristu välja ehitaiseks, meie erakond on valmis neid julgeid otsuseid tegema. Pärast haldusreformi ütles enamus külavanemaid, et otsustusprotsess on neist kaugenenud, oleme valmis osa ülesandeid andma kohaliku omavalitsuste tasandile. Oleme valmis ära kaotama eraldi ministeeriumid ja looma ühtse meeskonna.
Metsallik: Riik tuleb rahvale tagasi võidelda. Keskkonnasõbralikud erakonnad tahtsid teha valimisliidu, mis on Euroopas väga levinud, kuid suured erakonnad olid selle vastu.
Kaasik: Selleks, et tuleks jõukus, on vaja midagi müüa ja midagi toota. Euroopas kasvab mahetoodete müük. Euroopa põllumajanduspoliitika annab riikidele palju suuremad võimalused nende toetuste kasutamiseks ja hea tahtmise korral saaks Eesti kasutada seda mahetootmise toetamiseks. Riik peab hoolitsema ka infrastruktuuri eest, mis on kulu kokkuhoiu tõttu välja tõmmatud, nagu sünnitusmajad, koolid jne.
Järvik: Me ei saa riigi juhtimisotsuseid vastu võtta Exceli tabeli põhjal, tuleb kasutada analüüsi. Näites maksupoliitilised meetmed maaelu korralduseks, nr 1 on soodustused ettevõtlusele. Soovime võtta kasutusele peretalu mõiste ja sellega seonduvalt terve rida seadusi, mis tagaks mõistliku talupidamise ja taude üle andmise. Peatame meditsiini- ja muude teenuste maalt lahkumise.
