Maaeluminister imestab, et õunamahla sisse pannakse ka kurki

 (6)
Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul tõstis Eesti eesistumise ajal üles mitu olulist maaeluteemat.
"Poleks uskunud, et kurki võib panna õnamahla sisse ja see nii maitsev on," imestas minister Tarmo Tamm.Foto: Sven Arbet

Tänasel toiduainetööstuse aastakonverentsil lähenes maaeluminister Tarmo Tamme ettekande aeg, kuid keda polnud saalis, oli minister. Ta ilmus siiski sõna otseses mõttes viimasel minutil välja öeldes, et oli tegelikult majas, kuid maitses koridoris välja pandud Eesti parima toiduaine konkursi tooteid.

"Poleks uskunud, et kurki võib panna õnamahla sisse ja see nii maitsev on," jagas ta kohe ka oma muljeid Salvesti uudistootest. "Magusamaksu pole vaja karta. Mulle tutvustati ilma ühegi lisatud suhkrugrammita tooteid, mis olid väga maitsvad."

Oma ettekandes tõi maaeluminister välja OECD raporti tulemused, millest selgus, et Eesti toiduainetööstuse ettevõtted ei ole investeerinud ja muutustega kohanenud nii hästi, kui põllumajandustootjad. Siinsed suurimad toidutööstusettevõtted on väiksemad kui nende välismaised konkurendid. Lisaks on madal ka tööjõu tootlikkus - lisandväärtus töötaja kohta on pea kolm korda madalam kui Skandinaavias.

Piimatööstuses oleks vaja konsolideerumist ja efektiivsuse tõstmist, nii, et 38 protsenti toorpiimast ei veetakse lõunanaabritele, vaid töödeldaks kodumaal. "15 miljonit eurot seisab täna ministeeriumis sahtlis, et teha üks suur ja võimas piimatööstus," avameelitses Tamm.

Ta noomis tööstusi, kes ei kasuta piisavalt toetusraha. Näiteks selleks mõeldud meetme 4.2 kokku 69 miljoni eurosest eelarvest on praeguseks toetuseks määratud 46,7 miljonit ja üle 22 miljoni euro on veel vaba.

Seotud lood:

"Hiljaaegu oli suurprojektidele raha 5,5 miljonit eurot, et teha midagi suurt ja võimsat toidutööstuses, kuid seda ei kasutataud ja raha tuli ümber jagada," tõdes minister.

Tarmo Tamm ütles, et Eesti põllumajandus- ja toiduainesektori konkurentsivõimet saab parandada mitmekesisemate ja tervislike toodete pakkumisega, mille järele on praegu juba üha suurem nõudlus.

Samuti tuleks ministri sõnul tugevdada tarneahelat, mis aitaks leida uusi ekspordi sihtturge ning arendada uusi tooteid: „Mitmekesistada tuleks põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksporti, et juurde tuleks nii sihtturge kui ekspordiväärtust. Rõhutama peaksime oma regionaalseid tugevusi – puhast õhku, mahetootmist ja palju muud.“

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare