Maaeluminister palus Euroopa Komisjonist põllumeestele abi: sellist põuda pole nähtud alates aastast 1950
Kirjutan Teile kirjeldamaks keerulist olukorda põllumajanduses, eriti viljakasvatussektoris. Tänavune kevad on olnud erakordselt kuiv ning see on mõjutanud taimede kasvu ja arengut. Eesti Ilmateenistuse andmetel kannatas terve riik põua käes.
Maikuus oli keskmine sademete hulk 17 mm, mis on 60 protsenti vähem kui tavapärasel aastal. Mitmetes piirkondades oli keskmine sademete hulk isegi alla 17 mm. Minimaalne keskmine sademete hulk oli 8 mm. Sellist põuda pole nähtud alates aastast 1950. Keskmine õhutemperatuur oli 4°C kõrgem kui tavaliselt. Maikuu rekord 30,5°C mõõdeti selle aasta 14. mail. Päikesepaistet mõõdeti 408,4 tundi, paljuaastane keskmine on mais 276 tundi.
Suvivili kannatab põua käes ning põllumajandusteadlased ning tootjad ennustavad, et sõltuvalt piirkonnast on 30-70 protsenti tänavusest saagist juba kaotatud. Talivili on paremas olukorras, kuigi põud on ka selle saagikust mõjutanud.
Üks meie suurim mure on nõrk heinakasv, mis viib loomasööda puuduseni ja selle kehva kvaliteedini. Selle tulemusena oli esimese niite heina saagikus vaid 30-50 protsenti võrreldes eelmiste aastatega. Lisaks sellele oli heintaimede idanemine halb, mistõttu peaks neid järgmisel aastal uuesti külvama.
Otsetoetuste ja maapiirkondade arengu komitee kohtumine toimus 26. juunil 2018, kus Komisjon esitas dokumendi mustandi erandi tegemiseks Portugali, Rootsi ja Soome kohta artiklis 44(4) regulatsioonis 1307/2013 ja artiklis 45(2) regulatsioonis 639/2014. Palume Komisjonil arvesse võtta Eesti olukorda ning ka Eesti selle dokumendi mustandi nimekirja arvata. See on üks võimalus, kuidas vähendada loomasööda puudust ning põllumajandustootjaid selles olukorras aidata.
