Maaettevõtluse takistuseks on infrastruktuuri ja oskustööjõu puudumine

„Maapiirkondade ettevõtluse peamised arengutakistused on oskustööjõu puudumine ning infrastruktuuri seisukord. Eelkõige ääremaadel võib juba näiteks teede korrasoleku küsimus saada arengutakistuseks, kuna ettevõttel on raske turgudele pääseda,“ ütles Eesti maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi direktor Rando Värnik.

Põlvas toimuva Eesti Majandusteaduse Seltsi (EMS) aastakonverentsi „Ettevõtlus Eesti maapiirkondades: tegevusvaldkondade areng ja probleemid“ eesmärgiks on kaardistada maaettevõtluse kitsaskohad ning vaadata tulevikku, et leida uue finantsperioodi valguses lahendused maapiirkonnas ettevõtluse arendamiseks. 

„Konverentsil vaatame ka riigi funktsioone väiksemate piirkondade ettevõtluse toetamisel. Täna ei ole kohalikel omavalitsustel motivatsiooni maapiirkondade ettevõtlust toetada, sest omavalitsusele ei laeku sellest otseselt tulu“, selgitas Rando Värnik.

Konverentsil toimub maapiirkonna ettevõtjate ja teadlaste vahel poodiumdiskussioon, kus antakse ülevaade maapiirkondade arengust viimase kümne aasta jooksul ja püütakse mõelda tulevikule ning otsitakse koos vastuseid küsimusele, kuidas maapiirkonna ettevõtlust tugevdada ja arendada.
Konverentsil esinevad EL parlamendi liige Ivari Padar; Eesti Panga president Ardo Hansson; Statistikaameti peadirektor Andres Oopkaup; Eesti Majandusteaduse Seltsi president, Eesti Maaülikooli professor Rando Värnik ja mitmed maapiirkondade ettevõtjad.

Konverentsi korraldajaks on maaelu arendamise ja maapiirkondade jätkusuutlikkuse eest vastutajana Eesti maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituut.