Maailma suurim kartul kaalus enam kui 3,7 kilo
Suurima kõrvitsa rekord kuulub alates 21. X 2010 ühendriiklasele Chris Stevensile, kelle nunnu kaalus 821 kg. Minnesota osariigis Stillwateri saagifestivalil näidatud hiiglase ümbermõõt oli 4,73 m.
Suurim kapsas kaalus 57,1 kg.
4. VIII 2009 esitas ühendriiklane Steve Hubacek Alaska laadale oma kapsapea, mis ületas 20 aastat kestnud maailmarekordi 0,85 kiloga. Üle-eelmine rekord oli vastu pidanud 124 aastat. Suurim kurk oli 118 cm pikk.
30. VI 2009 esitles iisraellane Yitzhak Yazdanpana Tel Avivi külje all Petah Tikvas oma rekordkurki. Suurim kartul kaalus üle 3,7 kg.
3. IX 2010 kinnitati Ühendkuningriigis Shepton Malletis peetud aianduslaadal, et 66aastase harrastusaedniku Peter Glazebrooki kasvatatud kartul kaalub 3742 g. Pensionil maamõõtja on ka varem rekordeid püstitanud - kasvatanud suurima porgandi, pastinaagi ja peedi. Pikima porgandi - 5,84 m - on 2007. a kasvatanud britt Joe Atherton.
Raskeima porgandi - 8,611 kg - on kasvatanud 1998. a ühendriiklane John Evans Alaskas.
Kõige raskema karusmarja on kasvatanud 73aastane inglane Bryan Nellist.
10. VIII 2009 kinnitati Egton Bridge'i tikrilaadal Nellisti karusmarja kaaluks 62,0 g. 73aastane harrastusaednik Whitbyst ületas 16 aastat kestnud rekordi 0,1 grammiga. Egton Bridge'i tikrilaata on iga augusti teisel teisipäeval peetud aastast 1800. Jaapani aednik Chisato Iwasaki näitas 24. X 2005 oma aias Hirosaki linnas kasvanud raskeimat õuna, mis kaalus 1849 g.
8. I 2003 kaalus maailma raskeim sidrun 5,265 kg.
Rekordsidruni kasvatas iisraellane Aharon Shemoel oma farmis Kefar Zeitimis. Sidruni läbimõõt oli 35 cm, pikkus 74 cm ja see kasvas koos teise peaaegu niisama suurega kõrvuti. Jaapanlane Shigeo Obara leidis 25. V 2002 eriti suurt õnne toova valge ristiku, millel oli varre küljes 18 lehte.
Kanadas leiti 23. XI 2009 maailma suurim vahtraleht.
Ontario provintsi Windsori linna kümneaastane koolitüdruk Hailey Nickolson leidis vahtralehe, mille laius on 34 cm, pikkus 23 cm ja kogupikkus 46 cm. Rootsis avastati 2004. a maailma vanim puu - ligi 10 000 aastat vana kuusk.
Radioaktiivse süsiniku meetodil määrati, et Dalarna läänis Fulu mäel leitud hariliku kuuse (Picea abies) geneetiline materjal on 9550 aastat vana.
Lähestikku asunud puidujäänuseid uurides tehti kindlaks neli geneetiliselt sama puud: 375, 5660, 9000 ja 9550 aastat vana. Kuna kuusk võib samadest juurtest kasvatada mitu tüve, on need olnud samale juurestikule tuginevad nii-öelda kloonid.
Kokku leiti Rootsi mägedes Lapimaalt Dalarnani paarkümmend enam kui 8000 aasta vanust kuuske.
Seni oli maailma vanimaks puuks peetud USAs Sierra Nevada mägedes kasvavat 4841 aasta vanust Methuselah- ehk Metuusala-nimelist igimändi (Pinus longaeva).
Kui juuksekarv pooleks ajada, tuleks öelda, et sellel kuusel on maailma vanim juurestik, tollel igimännil aga vanim tüvi.
Maailma vanimaks elustaimeks võiks pidada Tasmaanias kasvavat vanurpõõsast (Lomatia tasmanica), kes on end samamoodi klooninud juba 43 600 aastat.
