Maalehe ajakirjanik Rein Sikk nimetati Lääne-Virumaa Aasta Kultuuripärliks

 (4)
Maalehe ajakirjanik Rein Sikk nimetati Lääne-Virumaa Aasta Kultuuripärliks
Võidukas Rein Sikk ning Tudulinna kiriku kukk.Foto: Sven Arbet

Lääne-Virumaa kultuurkapitali eksperdigrupi tunnustuse Aasta Kultuuripärl pälvis Maalehe ajakirjanik Rein Sikk.

Rein Siku heade tegudena tõsteti esile tema eelmisel aastal ilmunud teost “Minu Virumaa” kui põhjalikku ja haaravat ülevaadet Virumaa viimase 30 aasta sündmustest. Samamoodi väärib tunnustust saunanaiste pingi asutamine ja sauna poliitkooli jätkuv eestvedamine Kadrinas, ponnistused Vana-Narva maketi päästmiseks ja Aleksandri kirikus eksponeerimiseks, aga ka põhitöös Maalehe ajakirjaniku ja Vikerraadio kommentaatorina lihtsate, kuid eriliste Virumaa maainimeste pidev väärtustamine.

"Tänan ja kiidan kõiki mu tegevust tähele pannud virulasi!" ütleb tiitli pälvinu. "Kui ma 1984. aastal Virumaale saabusin olin kõigest üks ennasttäis päälinna vurle, aga nüüd julgen end pidada üsna tubliks matsiks, maameheks. See muutus on juhtunud aga tänu ka tublidele ja armastele virulastele mu ümber, kes minust on hoolinud, on mind kasvatanud ja õpetanud. Olge te hoitud ja armastatud!"

Lääne-Virumaa kultuurkapitali eksperdigrupp tunnustas teisigi säravamaid kohalikke kultuuritegijaid preemiate ja tiitlitega. Elutööpreemia pälvis sihtasutuse Virumaa Muuseumid juht Ants Leemets, kes on Rakvere ja Lääne-Virumaa muuseumielamuste esiritta tõstnud.

Aastapreemia laureaadid on Ivo Leek, kes on teatri KaRakTer arengusse panustanud nii näitleja kui ka korraldajana, ning Jäneda küla ajaloo väärtustaja ja vaimsuse kandja Georgi Särekanno, kes on teinud ära hindamatu töö koduloo talletamisel ja populariseerimisel.

Tunnustuspreemia sai kuus kultuuriedendajat: Maa Sool – Peep Pihlak, Moonaküla Muusikaakadeemia juht ja muusikaline kiirabi; Looming – Eesti kunstiakadeemia tudeng Aimur Takk, kes oli Eesti disainiauhindade konkursil kaasosaline kolmes kuldauhinna pälvinud võiduprojektis; Elurõõm – Natalie Neigla Kunda ühisgümnaasiumi kooliteatri eestvedamise eest; Järjepidevus – Tapa vaksali elluärataja Ade Piht; tunnustuspreemia pälvisid Kadrina Segakoori dirigent Silja Uhs koorikultuuri hoidmise ja arendamise eest Kadrinas ning dirigent Andres Heinapuu Tapa Lauluseltsi segakoori Leetar uuele tasemele viimise eest.