Aprillis on Heina arvates kevadsoojust loota keskmiselt, ega maigi ses osas väga kitsi ole. Põllutööd saavad lehekuu alguses alata, kohati varemgi.

Aprilli teise poole ja mai ilm sõltub tartlasest ilmatarga Marko Kaasiku kinnitusel aga rohkem juba sellest, kas Assoori kõrgrõhkkond hakkab tugevnema ja Euroopasse laienema või jätkub tsüklonaalne ilm ja jaheda õhu juurdevool Põhja-Atlandilt, nagu see oli möödunud aasta külmal kevadel.

“Prognoos näitab, et kõrgrõhkkond on siiski keskmisest tugevam ja ilmad seetõttu küllaltki soojad,” märgib ta.

Samuti Tartus elava, Maalehe saarlasest ilmatarga Margus Arge ennustus näitas tulevat tavapärast ehk siis klassikalist kevadet.

Nii ei ole märtsis veel suurt murrangut ilmades näha. On lund ning kuu algul ja lõpus külmagi. Nagu ikka märtsile omane. Ka aprilli algupoole on vilud tuulised ilmad, metsades lundki. Soojaks muutub ilm Arge prognoosi järgi aprilli teises pooles. Maikuu ilma julgeb ta arvata aga alles siis, kui kevadine pööripäev on ära olnud.

“Varakult küll kevad ei alga, märts kipub esialgu olema veel talvise näoga, vast isegi pööripäevani välja,” ütleb Einar Laretei Alatskivilt.

Kui möödunud aasta kevad oli eriliselt hiline, siis tänavune, kuigi ta pole varajane, pole ka hiline. Tuleb normaalsel ajal, kui lihtsalt öelda.

Laretei usub, et mais lubab ilm ehk vahel päikestki võtta ja ujuda. 20 kraadi tuleb ära küll ja mõnikord rohkemgi, miks mitte ka 25.

Ilmatark Ilmar Tiismaa Pärnumaalt Lõpe külast ütleb samuti, et päris kevade algust annab ikka oodata ja märtsis tuleb talvega leppida. "Seevastu suusa­huvilised saavad oma isu seekord täis sõita,” pakkus ta veebruaris.

Seda, et soojalainet, mis lume viiks, märtsis ei tule, ennustas ka Maalehe ilmatark Arvo Saidla Raplamaalt Koikse külast. Temal oli veebruari keskel karune tunne, et maa läheb lumest puhtaks alles 20. aprilli paiku. Ent ka pärast seda polevat suurt sooja tulemas – kevad vindub edasi ja terve mai veel takkaotsa samamoodi.

Maikuu lõpus siiski korraks ühe soojalaksu, nagu Saidla ise nimetab, saame. Neljaks-viieks päevaks. Aga seegi jääb ikka väga kõhnaks.

“20 soojakraadi mais ei tule, rääkimata 30st, selliseid ekstreemseid asju ma sel kevadel küll ei näe,” ennustab ilmatark.

Maalehe ilmatarkade pikka ja põhjalikku kevadilmaennustust saad lugeda SIIT.