Küll aga nägid seeneretkelised riisikaid ja pilvikuid ning ka kolme liiki kasepuravikke. Samuti mütsikuid, nööbikuid ja vöödikuid, millest üks oli söödav — rõngasvöödik. Teist sellist pruuni kübara ja erepunase rõngaga seent Ploompuu sõnul vöödikute seas pole, kuid väga heaks söögiseeneks ta seda ise ei hinnanud.

Kui tänavu oli väga kuiv, siis head seeneaastat pole oodata ka siis, kui liialt sajab — seened tahavad, et mullas oleks õhku, muidu ei saa nad hingata ja viljakehad maa peale välja ei tule.

Teiste hulgast korjati üles ka meie kõige mürgisem seen — valge kärbseseen. „Tundmatute seente söömine on võrdne enesetapuga,“ hoiatas Tõnu Ploompuu täiesti valget seent näidates.

Siiski õnnestus leida ka näiteks kollane pilvik, mis Ploompuu sõnul on väga väärt seen ja tema enda meelest üks parema maitsega pilvikuid.

Kõrvemaal uidanud seeneretkeliste muljed olid tühjapoolsetest korvidest hoolimata head: saadi uusi teadmisi ning bioloogid määrasid ära kõik seened, mis leida õnnestus.

Mõned inimesed sattusid korralike kukeseente pesade peale ja said sealt ämbritesse korraliku noosi, teised aga korjasid raba äärest pohli või tegid sügisvärvides samblikest koju seadeid.

„Isegi kui täna sajab, siis see ei tähenda, et homme on mets seeni täis,“ sõnas Ploompuu. Nii kiire kasvuga seened siiski pole ja natuke tuleb kannatust varuda — praeguste vihmade mõju näeme pigem nädala või kahe pärast. Seenepatrullis tasub seega tänavu veel käia. Jõululauale marinaadi jagu seeni ja purgi pohlamoosi saab kindlasti.

Seene- ja marjakohtade infot saab ka RMK kodulehel olevast nimistust, lähemalt vaata SIIT.