Maaleht ei rikkunud head ajakirjandustava

                     
Maaleht
Maaleht ei rikkunud head ajakirjandustava
.

Pressinõukogu arutas Heidi Vilu kaebust Maalehe online’is 9. detsembril 2011 ilmunud artikli “Kaks noort juhti lahkuvad protestiks loodusmuuseumist” peale ning otsustas, et leht ei ole rikkunud head ajakirjandustava.

Artikkel väidab, et “segastel asjaoludel Eesti Loodusmuuseumi direktoriks saanud Heidi Vilu esimesel tööpäeval panid kaks töötajat lahkumisavalduse lauale”. Artiklis nimetab üks lahkujatest Heidi Vilu erialakaugeks inimeseks.

Heidi Vilu kaebas Pressinõukogule, et kuigi artikkel kirjeldab konfliktset olukorda, ei küsitud temalt kommentaari osas, mis puudutab tema sobivust ja kahe töötaja lahkumisavalduse asjaolusid. Kaebaja hinnangul on osa artiklis esitatud faktiväiteid lahkumisavalduse esitamise põhjuste kohta ebaõiged.

Maaleht selgitas, et artikli teravik oli suunatud keskkonnaministeeriumi valimiskomisjoni ja osaliselt ka ministri pihta, mistõttu Heidi Vilu ei olnud ajakirjanduseetika koodeksi tähenduses antud uudise kontekstis mitte konflikti osapool, vaid selle ajend. Maaleht möönab, et loo üldises kontekstis oleks võinud küsitleda ka Heidi Vilu. Maalehe väitel kogus artikli autor info otseallikatest, mistõttu puudus võimalus ja vajadus ütluste järelkontrolliks.

Pressinõukogu otsustas, et Maaleht ei ole eksinud ajakirjanduseetika koodeksi vastu, sest Heidi Vilu ei ole antud artiklis süüdistatav osapool, kellele oleks vältimatult vaja olnud kommentaariks sõna anda. Küll aga oleks leht võinud küsida esitatud süüdistustele kommentaari keskkonnaministeeriumist või loodusmuuseumi direktorit valinud komisjoni käest.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

Maaleht - viimased uudised
Kes närib maasikalehti?
6. juuli 2015 16:30
3 Kõige tavalise­matest koduaia taimedest saab kokku sättida põneva laua­kaunistuse.
Kõige tavalise­matest koduaia taimedest saab kokku sättida põneva laua­kaunistuse.
Üks kimp on värvikas ja hoogne nagu suvine saluut, teine aga võluvalt minimalistlik.
“Noorkari saab suveks välja, loomad on rahul ja rohumaade pidamine meie loodusele hoopis keskkonnasõbralikum kui oleks intensiivne viljakasvatus,” toob Paistevälja OÜ esimees Meelis Mändla esile.
“Noorkari saab suveks välja, loomad on rahul ja rohumaade pidamine meie loodusele hoopis keskkonnasõbralikum kui oleks intensiivne viljakasvatus,” toob Paistevälja OÜ esimees Meelis Mändla esile.
Paistevälja osaühingu esimees Meelis Mändla on ühtaegu ka Järva-Jaani vallavolikogu esimees, juhtides piirkonna elu mitmel tasandil korraga.
Tartumaa viljakasvataja Kaino Lopp (vasakul) pärib  Syngenta esindajalt Kaupo Suigult, miks tänavu põllul pritsimiskahjustused tekkisid.
Tartumaa viljakasvataja Kaino Lopp (vasakul) pärib Syngenta esindajalt Kaupo Suigult, miks tänavu põllul pritsimiskahjustused tekkisid.
Kuigi viljapõllud näevad head välja, võib saak jääda ebaühtlaseks külmast tingitud pritsimiskahjustuste tõttu. Soojade saabudes asusid tegevusse röövikud.
Lüpsjad varem pensionile? (8)
4. juuli 2015 12:01
Rita Mandel leiab, et lüpsjad võiks küll varem pensionile saada, sest uneaja vähesusest tingitud väsimus hakkab tervise peale.
Rita Mandel leiab, et lüpsjad võiks küll varem pensionile saada, sest uneaja vähesusest tingitud väsimus hakkab tervise peale.
Ajal mil pensioniiga aastatega vaid tõuseb, võiks raske lüpsjatöö tegijad siiski varem pensionile saada,
leiab ühes Põlvamaa talulaudas lüpsjana leiba teeniv Rita Mandel.
Tammekäära talu agronoomist perepoeg Jaak Soosaar kasvatab põlduba teist aastat. Kui mullu kasvas põlduba 540-l, siis tänavu laiub see kultuur 650 hektaril.
Tammekäära talu agronoomist perepoeg Jaak Soosaar kasvatab põlduba teist aastat. Kui mullu kasvas põlduba 540-l, siis tänavu laiub see kultuur 650 hektaril.
Kui raps jõudis kunagi Eestisse rahakultuurina, siis põldoa juurutajad tõstavad esile keskkonnahoidu: muldade rikastamist ja lämmastiku sidumist. Põlduba peetakse heaks eelviljaks ja loomasöödaks.