Maaleht ei rikkunud head ajakirjandustava

                     
Maaleht
Maaleht ei rikkunud head ajakirjandustava
.

Pressinõukogu arutas Heidi Vilu kaebust Maalehe online’is 9. detsembril 2011 ilmunud artikli “Kaks noort juhti lahkuvad protestiks loodusmuuseumist” peale ning otsustas, et leht ei ole rikkunud head ajakirjandustava.

Artikkel väidab, et “segastel asjaoludel Eesti Loodusmuuseumi direktoriks saanud Heidi Vilu esimesel tööpäeval panid kaks töötajat lahkumisavalduse lauale”. Artiklis nimetab üks lahkujatest Heidi Vilu erialakaugeks inimeseks.

Heidi Vilu kaebas Pressinõukogule, et kuigi artikkel kirjeldab konfliktset olukorda, ei küsitud temalt kommentaari osas, mis puudutab tema sobivust ja kahe töötaja lahkumisavalduse asjaolusid. Kaebaja hinnangul on osa artiklis esitatud faktiväiteid lahkumisavalduse esitamise põhjuste kohta ebaõiged.

Maaleht selgitas, et artikli teravik oli suunatud keskkonnaministeeriumi valimiskomisjoni ja osaliselt ka ministri pihta, mistõttu Heidi Vilu ei olnud ajakirjanduseetika koodeksi tähenduses antud uudise kontekstis mitte konflikti osapool, vaid selle ajend. Maaleht möönab, et loo üldises kontekstis oleks võinud küsitleda ka Heidi Vilu. Maalehe väitel kogus artikli autor info otseallikatest, mistõttu puudus võimalus ja vajadus ütluste järelkontrolliks.

Pressinõukogu otsustas, et Maaleht ei ole eksinud ajakirjanduseetika koodeksi vastu, sest Heidi Vilu ei ole antud artiklis süüdistatav osapool, kellele oleks vältimatult vaja olnud kommentaariks sõna anda. Küll aga oleks leht võinud küsida esitatud süüdistustele kommentaari keskkonnaministeeriumist või loodusmuuseumi direktorit valinud komisjoni käest.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

Maaleht - viimased uudised
Läänemaa talunik Veiko Lätt (pildil) muretseb, et kui ostjate huvi Eesti kartuli vastu veelgi langeb, ei olegi seda mõtet kasvatada.
Läänemaa talunik Veiko Lätt (pildil) muretseb, et kui ostjate huvi Eesti kartuli vastu veelgi langeb, ei olegi seda mõtet kasvatada.
Müüjaid on teisipäeva hommikul kella kümne ajal Haapsalu turul umbes 15, mis on üsna tavapärane. Kuid ostjaid on vaid teist samapalju.
“Lihaveised toodavad tagasi selle, mis oleme neisse panustanud, karjamaad on korras ja oleme midagi ilusat teinud,” on Reet ja Targo Pikkmets rahul, ei jäta aga lisamata, et eurotoetusteta oleks nende loomapidamine kahjumis.
“Lihaveised toodavad tagasi selle, mis oleme neisse panustanud, karjamaad on korras ja oleme midagi ilusat teinud,” on Reet ja Targo Pikkmets rahul, ei jäta aga lisamata, et eurotoetusteta oleks nende loomapidamine kahjumis.
Parimad lihaveisekasvatajad Reet ja Targo Pikkmets Pärnumaalt on viis aastat aretanud Saare talus šarolee tõugu lihaveiseid ja loodavad tulevikus hakata pakkuma ka lihaveistest roogasid.
Lekkiv hüdrojagaja. Kui seade on veel sedapalju töökorras, et traktori haakeseadet tõsta ja hoida suudab, tasub leke parandada – siis töötab see jagaja veel aastaid.
Lekkiv hüdrojagaja. Kui seade on veel sedapalju töökorras, et traktori haakeseadet tõsta ja hoida suudab, tasub leke parandada – siis töötab see jagaja veel aastaid.
Hüdrosüsteemide töövedelikud peavad määrima, jahutama ja kaitsma rooste eest.