Maaleht ei rikkunud head ajakirjandustava

                     
Maaleht
Maaleht ei rikkunud head ajakirjandustava
.

Pressinõukogu arutas Heidi Vilu kaebust Maalehe online’is 9. detsembril 2011 ilmunud artikli “Kaks noort juhti lahkuvad protestiks loodusmuuseumist” peale ning otsustas, et leht ei ole rikkunud head ajakirjandustava.

Artikkel väidab, et “segastel asjaoludel Eesti Loodusmuuseumi direktoriks saanud Heidi Vilu esimesel tööpäeval panid kaks töötajat lahkumisavalduse lauale”. Artiklis nimetab üks lahkujatest Heidi Vilu erialakaugeks inimeseks.

Heidi Vilu kaebas Pressinõukogule, et kuigi artikkel kirjeldab konfliktset olukorda, ei küsitud temalt kommentaari osas, mis puudutab tema sobivust ja kahe töötaja lahkumisavalduse asjaolusid. Kaebaja hinnangul on osa artiklis esitatud faktiväiteid lahkumisavalduse esitamise põhjuste kohta ebaõiged.

Maaleht selgitas, et artikli teravik oli suunatud keskkonnaministeeriumi valimiskomisjoni ja osaliselt ka ministri pihta, mistõttu Heidi Vilu ei olnud ajakirjanduseetika koodeksi tähenduses antud uudise kontekstis mitte konflikti osapool, vaid selle ajend. Maaleht möönab, et loo üldises kontekstis oleks võinud küsitleda ka Heidi Vilu. Maalehe väitel kogus artikli autor info otseallikatest, mistõttu puudus võimalus ja vajadus ütluste järelkontrolliks.

Pressinõukogu otsustas, et Maaleht ei ole eksinud ajakirjanduseetika koodeksi vastu, sest Heidi Vilu ei ole antud artiklis süüdistatav osapool, kellele oleks vältimatult vaja olnud kommentaariks sõna anda. Küll aga oleks leht võinud küsida esitatud süüdistustele kommentaari keskkonnaministeeriumist või loodusmuuseumi direktorit valinud komisjoni käest.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Registreeritud (0) Anonüümne (0)
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

Maaleht - viimased uudised
Seakasvataja Urmas Laht on riigi ja valitsuse suhtes väga kriitiline, märkides, et võimu juures olijad lasevad mitte midagi ette võttes meie seakasvatusel vaikselt hääbuda.
Seakasvataja Urmas Laht on riigi ja valitsuse suhtes väga kriitiline, märkides, et võimu juures olijad lasevad mitte midagi ette võttes meie seakasvatusel vaikselt hääbuda.
Euroopa sealiha ületootmise ja riikide erinevate toetussüsteemide tõttu teenivad Eestimaa põllumehed sealiha müügist iga kilo pealt ligi 40 senti kahjumit.
UUSELAMURAJOON
Kindlasti ei saaks iga majaomanik eraldi endale prügivedajat valida, sest uuselamurajoonides tekitaksid arvukad prügiautod liikluskaose. Küll aga soovivad omanikud jäätmemajanduse korraldamises senisest rohkem osaleda.
Eesti koduomanikud peavad otstarbekaks, et seadus võimaldaks elukondlike teenuste, näiteks prügiveo tellimisel korraldada selleks hankekonkursse ka kodanike ühendustel.