Keskkonnaminister Marko Pomerants selgitas täna ministeeriumis korraldatud nõupidamisel, et eelnõu ettevalmistamist alustatakse pärast VTK kinnitamist. Ja kui eelnõu liigub kirjeldatud tempos, saaks selle seadusena vastu võtta alles 2017. aasta lõpus ja maa hindamist saaks korraldada alles 2019. aastal.

„Meil pole veel eelnõudki, väljatöötamiskavatsus on kinnitamata, aga tahan teoreetilise hirmu maamaksu tõusu ees maha võtta,“ rääkis Pomerants. Ta tõi esile, et kui täna kehtiva seaduse järgi tuleb maa korralise hindamise tulemusi maa maksustamisel automaatselt kasutada, siis uues seaduses lahutatakse maa maksustamise automaatne sõltuvus maa hindamise tulemusest ära.
See tähendab, et uued tulemused ei tooks automaatselt kaasa hinnatõusu. Maa maksustamine jääb eelnõu järgi jätkuvalt kohaliku omavalitsuse eesõiguseks. Maamaksu suurus sõltub kohaliku omavalitsuse kehtestatud maamaksumäärast, mis hetkel on 0,1-2,5% maksustamishinnast.

Keskkonnaminiteeriumi hinnangul on vaja seda protsendivahemikku tõmmata koomale ja allapoole,
Keskkonnaminister tõi esile, et maaomanikest põllumehed muretsevad võimaliku maksutõusu pärast, samas kohalikes volikogudes on ju ka põllumehi ja tema ei usu et volikogu hakkaks oma inimestelt liiga palju raha võtma.

„Maamaks muutub kindlasti lähema 20 aasta jooksul, aga mingit kümnekordset hüpet ei tule,“ ütles Marko Pomerants.

Kui uus maa korraline hindamine teoks saab, siis oletatatavasti oleks uue hindamise tulemused olemas 2019. aasta lõpul. Rahandusministeeriumi hinnangul tuleb analüüsida samal ajal ka maamaksuseaduses sätestatud maamaksumäärade ajakohasust. Uuele maahindamisele võib kuluda kuni 700 000 eurot ja pärast uut korralist hindamist hakatakse maad hindama iga nelja aasta järel.