Loogika on lihtne: maamaks laekub kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Kui riik tegi otsuse, et koduomanikud on alates 2013. aastast maamaksust vabad, tuleb riigil valdadele ja linnadele hüvitada summa, mis maksuvabastuse tõttu saamata jääb.

Augu peab ju täitma

Omavalitsuste juhid kahtlevad aga, kas vallad ja linnad ikka saavad kaotatava raha tagasi. Kahtluseks annab alust tõsiasi, et riik pole seni täpsustanud, kuidas see raha tulema peaks.

Seaduse taga olnud IRLi Riigikogu fraktsiooni esimees Urmas Reinsalu on siiski kinnitanud, et parlament jõustab piisava etteteatamise ajaga püsiva rahalise katte süsteemi.

“Pean sobivaimaks lahenduseks üksikisiku tulumaksu protsendiosa suurendamist omavalitsuste kasuks seaduse mõjul saamata jäänud tulu võrra,” ütles ta 16. juunil Riigikogus peetud kõnes.

Kui riik oma kohust loodetud mahus ja viisil siiski ei täida, pole välistatud, et omavalitsustel tuleb hakata põllu- ja looduslikule rohumaale kehtestatud maksumäära tõstma — seda kuni 2%ni maa maksustamishinnast, nagu seadus praegu lubab.

See võib tähendada, et talupidaja saab küll vabastuse kahelt hektarilt kodualuselt maalt, aga hakkab ülejäänud hektarite eest tasuma senisest hoopis rohkem.

Ka Kambja vallavanema ning Eesti Maaomavalitsuste Liidu aseesimehe Ivar Tedrema hinnangul võib paljulubava nimega seadus pöörduda hoopis
maaharijate vastu.

“Sellele võimalusele on ka tähelepanu juhitud,” lausub ta. “Minu meelest pole koduomanike maamaksust vabastamine üldse tõsiseltvõetav asi, millega riigi tasemel tegelda. See on täielik populism.”

Et tasakaal alles jääks

Hoiatav näide maksumuutuse mõjust on olemas, seda, tõsi küll, Tallinnas: linn otsustas riigist ette jõuda ja kaotada koduomanike maamaksu juba järgmisest aastast, tõstes samal ajal üldist maksumäära.

Valdade juhid on maamaksu määra võimalikust muutmisest kõneldes pigem ettevaatlikud. Kui maksumäära tõepoolest tõstetaks, näitaks see nagu, et hea riik kaotab maksu, aga halb omavalitsus väänab seda teisal juurde. Pealegi puudutab maksuküsimus alles 2013. aasta eelarvet.

“Ülepeakaela maksukoormust ümber jagama küll ei tormaks, see rikuks kohaliku sotsiaalmajandusliku tasakaalu,” sõnab Paikuse vallavanem Kuno Erkmann, kelle vallas võib uus seadus kaasa viia umbes poole senisest maamaksust.

Võimalusi maksumäära tõsta on Pärnumaal asuval Paikusel aga küllaga: praegu on haritava maa maksumäär 0,1% maa maksustamishinnast.

Seevastu Saaremaal Leisi vallas ega Valgamaal Taheva vallas pole võimalik maamaksu määra tõsta — see ongi juba lubatu ülemisel piiril ehk 2%.

Haljala vallas on maksumäär 1,2% ja vallavanem Leo Aadeli sõnul “püütakse võimalusel hoiduda maksukoormuse tõstmisest”.

Aega arvutada veel on

Põllumehed ise veel ärevuses pole. Võrumaa Rõuge valla talunik Andres Soots pole välja arvutanud ei kodualuse maa maksust vabastamisest tekkivat tulu ega kaalunud ka võimalikku kulu, kui vald peaks tõesti maamaksu tõstmise teed minema. “Praegune maamaks on võrreldes muude kuludega ikka väike,” tunnistab ta. “Mõtlen pigem, kustkohast vald võiks kaotatava raha tagasi saada.”

Maamaksu võimaliku tõstmise pärast ei oldud mures ka Raplamaal Vigala vallas Tõrvaaugu talus.

1100 hektarit maad kasutava taimekasvatusühistu Mäksa Seeme juhatuse esimees Reinu Saluoks aga väidab, et arutelud maamaksu tuleviku teemal ärritavad maaomanikke kindlasti. “Paistab, et rendihinnad tõusevad,” ennustab ta. Mäksa vallavolikogu liikmena loodab Saluoks aga, et põllumajandusliku maa maksumäär jääb siiski tõstmata.

Omavalitsus otsustab 
- Põllumajandussaaduste tootmiseks kasutusel oleva haritava maa ja loodusliku rohumaa maamaksu määr võib olla 0,1–2 protsenti maa maksustamishinnast aastas.

Allikas: koduomanikke maamaksust vabastav maksuseaduse muutmise seadus