Maaomanik ei salli mälestuskivi
Nõukogude ajal paigaldatud ja maade tagastamise ajal pronksivaraste kartuses plaadita olnud mälestuskivi on pidanud pärast taasavamist 2006. aastal kogema isevärki protesti. Küll on seda värviga soditud, küll tähistatud ligipääsu keelavate siltidega ning tänavu kevadel vedas keegi Rapla- ja Harjumaa piiril tee äärde jääva mälestuskivi ette kaks suurt langetatud puud.
Nädalapäevad tagasi olid puutüved alles ja kivi ees riismed viimatisest keelusildist, millelt vihm on teksti maha pesnud.
Maaomanik soovib vabaneda
Oletamisi seostavad ümberkaudsed kivi vastu suunatud aktsioone maaomanikuga, ent see ei ole tõendatud. Maaomanik Villem Raudveret esindav tütar kiviga peetavaid võitlusi telefonitsi ei kommenteerinud ja suhtus huvi tundmisesse vaenulikult.
Samas kohtusid maaomaniku lapsed juuni alguses Kohila vallavalitsuse töötajatega. "Nad soovivad kinnistu vabastada avalikust huvist ehk vabaneda mälestuskivist, mis asub, nagu nad ütlevad, nende krundi kõige ilusamas paigas," vahendas valla avalikkussuhete nõunik Eeva Kumberg.
Läbirääkimised viisid seni salavõitluste faasis oleva vastuolu avalikuks selles mõttes, et Kohila vald palus maaomaniku perelt kirjalikku luba kinnistul toimetamiseks ja 15tonnise kivi äraveoks. Juunis jõudiski vallamajja lubakiri, kus muu hulgas üteldud, et äraviimise hetkest loovutab maaomanik kõik kiviga seotud omandiõigused vallale.
Ilma loata paigaldatud?
Angerja-Pahkla haridusseltsi juhi Eha Seppingu jutu põhjal võib oletada, et protesti võis vallandada maaomanikuga mitte arvestamine - kui mälestuskivi uue plaadiga taasavati, ei pühendatud asjasse vahepeal tekkinud maaomanikku.
Mitmes oletuses on rõhutatud, et mälestuskivi, mis tähistab kuulsa teatrimehe sünnipaika, asubki tegelikult n-ö võõral maal, mitte Visja kõrtsihoone asukohas, kus Altermann tegelikult sündis.
Kivi paigaldamise üks initsiaatoreid, Tuhala looduskeskuse juht Ants Talioja lükkas ümber versiooni, nagu oleks kivi meelega valesse kohta sattunud: seda ei saanudki otse Visja kõrtsihoone kohale panna, kuna hävinud kõrtsihoone ase jääb osaliselt maantee alla.
Nii pandi kivi lagendikule, mis jääb kunagise kõrtsihoone ja keldri vahele. Suurejooneline avamine oli 1985. aastal. Osalesid Kohila sovhoos, Lauritsa kolhoos ja Kose EPT, samuti haridusministeerium, Estonia teater, looduskaitse selts ja paljud teised.
Esimese pronksbareljeefi autor oli skulptor Ülo Õun. Keevalistel üleminekuaegadel, kui kalmistuteltki pronksplaate varastati, võttis Ants Talioja suhteliselt inimtühjas paigas asuvalt kivilt plaadi maha. Nüüd asub see teatri- ja muusikamuuseumis.
Taasavamine oli uue plaadiga. "Vahetult enne avamist saime aru, et midagi on viltu, kuna keegi määris mälestuskivi värviga kokku," jutustas Ants Talioja. "Aga avamine oli välja kuulutatud. Selle peale, et seostada kivi rikkumine vahepeal tekkinud maaomanikuga või ta üles otsida, tõtt-öelda sel hetkel ei tulnudki."
Kas või Tallinna
Mälestuskivi uut asukohta hakkab Kohila vallavalitsus valima pärast puhkustekuud juulit. Valla soov on Eeva Kumbergi vahendusel, et kivi jääks Theodor Altermanni sünnikoha lähedusse. Vähemalt üks naabritest on ütelnud, et ta oleks uhke, kui selline mälestusmärk ta maadel asuks.
Soov jätta kivi Kohila valda on rõhutuses, kuna vahepeal on tekkinud jutt, nagu tahaks Estonia teater ühe oma asutajamehe mälestusmärgi konfliktsest maakohast viia ära Tallinna. Estonia teatri direktor Paul Himma seda otsesõnul ei kinnitanud. Samas hoitakse asjade käigul silma peal.
"Esialgu ainult jälgime. Oleme Estonia Seltsis arutanud, et sekkume, kui kohapeal ei leita olukorrale väärikat lahendust," ütles Paul Himma.
Theodor Altermanni mälestuskivi on üks neist mälestusobjektidest, mis ei ole riikliku kaitse all, vaid paigaldatud kohalike inimeste heast tahtest ja soovist tähtsa teatrimehe mälestust ka sünnipaigas jäädvustada.
