Maaomanik talugu pigem looduskaitset!
Riigikogu opositsionäärid soovisid looduskaitsemaadesse puutuva seaduseelnõu tagasilükkamist ja hoiatasid, et tuleb suur segadus, kuid häälteenamusega võeti seadusemuudatused 20. märtsil siiski vastu.
Seega ei saa enam riigi oksjoneilt maad ostes looduskaitsemaaga tasaarveldust teha.
Rõhutatult tehakse vahe vahele maaomanikele, kes said tagasi või on ostnud maa, millel looduskaitsepiirangud juba peal, ja neile, kelle maadele on piirangud alles hiljem seatud.
Juba habemega lugu
Meenutuseks: kõigepealt võisid inimesed, kelle maadel kehtib looduskaitse, neid maatükke vahetada riigilt saadavate piiranguteta maatükkide vastu.
2007. aastal see skandaalsete maadevahetuste tõttu lõpetati. Kõik keskkonnaministeeriumile esitatud maavahetusavaldused loeti maa riigile müümise avalduseks ja need seati esitamise kuupäeva järgi järjekorda, kuna riigikassas polnud raha kõiki korraga välja osta.
Et raha nappis, tegi Riigikogu 2009. aastal seadusesse täienduse ja võimaldas maaomanikel riigi maaoksjonilt maad ostes oma looduskaitsemaaga tasaarveldust teha. Tolleaegne keskkonnaminister Jaanus Tamkivi põhjendas, et nii saab maade riigile ostmist kiirendada.
Tegelikult ongi sadadest avaldustest koosnenud järjekord lühenenud. Veel hiljuti oli üle 600 avalduse, tänavu
1. märtsil vaid 355. Mullu omandas riik ostutehinguga 21 ja tasaarveldusega 73 looduskaitsepiirangutega kinnisasja.
Avaldusi tuleb keskkonnaministeeriumi avalikku nimekirja aastas juurde paarikümne ümber, vanimad neist ulatuvad ikka veel 2005. aastasse.
10 aastat või 27?
Seadusemuudatuse seletuskirjast selgub, et nimekirjas olevate avalduste rahuldamiseks kuluks ligi 40 miljonit eurot. Eelmise aasta riigieelarves oli loodusväärtusega maade ostmiseks ette nähtud 3,2 miljonit.
Kui samas tempos jätkata ja maaoksjonite tasaarvestust enam pole, läheb kõikide avaldustega aega umbes 10 aastat.
Paraku on tänavuses riigieelarves nende maade ostuks ainult 1,5 miljonit eurot. Riigikogulane Kalev Kallo on välja arvutanud, et nii oleks inimestel ootamist veel kuni 27 aastaks.
Peale muu kavatseb keskkonnaministeerium avalduste nimekirja ringi tõsta – need, kes juba oma maad tagasi saades või ostes teadsid sellel kehtivatest piirangutest, kolivad nimekirja lõppu.
Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus põhjendas muudatust segadusega ja sellega, et eraisikute asemel arveldavad riigi maaoksjoneil looduskaitsemaadega suuresti metsa- ja kinnisvarafirmad.
“Üldjuhul käsitletakse looduskaitsepiiranguid kui kinnisasja kasutamise kitsendusi, mis ei eelda kinnisasja riigile omandamist,” lisas minister. See, et üleüldse riik on nõus selliseid maid ostma, on tema järgi pigem erand kui reegel.
